Arutelu:Hallutsinatsioon
Hallutsinatsiooni korral tajutakse seda, mida reaalselt ei ole.
- See on ebatäpne. Rangelt võttes saab tajuda ainult seda, mis on. Ja ka näiteks nägemisillusiooni puhul võib öelda, et tajutakse seda, mida pole. Andres 18. aprill 2007, kell 13:45 (UTC)
Taju kui niisugune ei ole üldjuhul ühe retseptori pädevuses. Andres 18. aprill 2007, kell 13:45 (UTC)
- tegelikult on see õige, et tajutakse seda, mida ei ole. Taju on aju looming. Aisting on reaalne informatsioon, mis saadakse vastava retseptori kaudu. Aistingutest klopsitakse ajus tajuelamus kokku. Hallutsinatsiooni ehk ebataju korral on tegemist puhtal kujul aju loominguga, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Hallutsinatsiooni korral aisting retseptoris puudub, aga tajuelemus on. Mingil määral sarnaneb unega...
- Illusiooni puhul on aisting olemas, kuid see moonutatakse ja sellest siis ka erinev tajuelamus reaalsest objektis.
- Ei vaidle vastu, et peaks end väljendama korrektsemalt ja ühemõttelisemalt. Hendrix 18. aprill 2007, kell 14:01 (UTC)
- See rangus, millest mina räägin, on tavaline filosoofias. Minu teada lähtutakse analüütilises filosoofias sellest, et näiteks lause "Ma näen X-i" on väär, kui X-i pole olemas. Muidugi eeldab selle kriteeriumi rakendamine, et on teada, mis on olemas. Igatahes oleks selle järgi vastuoluline kellegi kohta väita, et ta tajub X-i, aga X-i pole olemas.
- Taju ning tajuelamus ongi eelöeldu seisukohast erinevad asjad. Muidugi on võimalik seda sõna ka teisiti mõista, kuid tuleks hoolitseda selle eest, et silmaspeeta tähendus lugejale ilmneks. See kahetägenduslikkus tekitab ka küsimuse, mida kirjutada artiklisse Taju. Nähtavasti tuleb seal mainida erinevaid tähendusi, vavalt on mõtet eraldi artikleid teha. Andres 18. aprill 2007, kell 23:46 (UTC)
Tajumodaalsus - toksisin googlesse sisse ja ei ühtegi vastust. Järsku pead silmas tajumoodul'it? --Hendrix 12. mai 2007, kell 10:12 (UTC)
no vot ei saa aru, mis asi on 'tajumodaalsus'. Lause internetist: "Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest, näiteks modaalsus - nägemine, kuulmine, haistmine jne. Ühe modaalsuse piires saab samuti eristada kvaliteete, nägemise puhul näiteks värvust, heledust, liikumist jne". Ja teine lause: "Tajutavaks saab modaalsus (nägemis-, kuulmis-, puute- või muu ärritus) - umbes 50 ms"
Millise nähtuse juurde see modaalsus siis kuulub, kas aistmise või taju juurde? Või kogunisti mõlemi juurde?
- Modaalsus kuulub ka taju juurde, sest kõik, mis aistingu juurde kuulub, kehtib ka taju kohta. Erinevad modaalsused ongi erinevad tajukvaliteedid, mille jaoks on eraldi vastuvõttev süsteem, moodustabki erineva modaalsuse. Modaalsustest räägitaksegi vastuvõtva süsteemi juures, kvaliteedist stiimulite juures.--Ken 19. mai 2007, kell 11:46 (UTC)
- a järsku Sa teeksid sellest tajumodaalsusest ka artikli. Ja kui päris aus olla, siis ma ikka ei saa päris hästi aru, et kas siis tajumodaalsust võib vaadelda kui retseptorit... Sellise paranduse Sa tegid. --Hendrix 19. mai 2007, kell 12:03 (UTC)
Tungivalt paluks artiklit tajumodaalsus. Mu kirjutamise järg on jõudnud hallutsinatsioonide juurde ja ma ei taha lausa jama hakata ajama uute teadmiste valguses...--Hendrix 9. juuni 2007, kell 13:02 (UTC)
- Mis uusi teadmisi Sa silmas pead? Andres 9. juuni 2007, kell 13:43 (UTC)
- seda, et ma ikka ei saa päris hästi aru, mis see tajumodaalsus on...--Hendrix 9. juuni 2007, kell 13:51 (UTC)
- Ma ei tea, kas termin on õige, aga selle all peetakse silmas seda, kas tegemist on kuulmis-, nägemis- või muu tajuga. Andres 9. juuni 2007, kell 14:07 (UTC)
tegin endale väikese täiendkoolituse ja sain teada järgmist:
- mõistet tajumodaalsus ei eksisteeri
- mõistet taju modaalsus ei eksisteeri
- modality - Any of the various types of sensation, such as vision or hearing (sensation = aisting)
- eristatakse aistingu modaalsusi ehk kvaliteete ehk energia vorme, mille suhtes antud sensor on kõige tundlikum
- modaalsus = aisting
--Hendrix 9. juuni 2007, kell 20:21 (UTC)
- Jah, muidugi, modaalsused on omased aistingutele; taju puhul saab neist rääkida ainult sekundaarselt. Aga mis siis? Andres 9. juuni 2007, kell 20:30 (UTC)
- Ka kujutluste puhul saab rääkida modaalsustest, samuti hallutsinatsioonide puhul: kas ma näenb, kuulen, haistan või muud. Muidugi võib ühes tajumuses olla ka mitu modaalsust. Andres 9. juuni 2007, kell 20:32 (UTC)
- no mind ajas segadusse see termin tajumodaalsus. Kuna pole hariduselt psühholoog, siis ei jaganud ma ära, et mis värk. Aga siiski saan aru, et taju puhul modaalsusest ei räägita...--Hendrix 9. juuni 2007, kell 20:55 (UTC)
- Aga Sul ju on artiklis Taju nägemistaju jne, liigitus modaalsuste järgi. Andres 9. juuni 2007, kell 21:00 (UTC)
- kui lähtuda definitsioonist, et modaalsus on aisting, siis rangelt võetuna eksisteerib värvimodaalsus, heledusmodaalsus. Nägemistaju on nägemismeel. Meel ei ole modaalsus--Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:06 (UTC)
- Aga Sul ju on artiklis Taju nägemistaju jne, liigitus modaalsuste järgi. Andres 9. juuni 2007, kell 21:00 (UTC)
- Räägitakse modaalsustest ja submodaalsustest. Kõige üldisemad modaalsused langevadki kokku meeltega.
- Kas Sa tahad öelda, et aistingud ei ole meelelised? Andres 9. juuni 2007, kell 21:31 (UTC)
- aisting on silmas. Silm on meeleelund. Usun, et nii võib öelda küll, et aisting on seotud meele kui sellisega, sest värviaistinguid mujal ju vastu ei võeta kui silmas ehk siis nägemismeele süsteemis. Aga õigem oleks õelda, et aisting on seotud näiteks silma võrkkestas paiknevate kolvikestega --Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:41 (UTC)
- Küsin selepärast, et Sa väitsid, et meel pole modaalsus ning meel on taju (nägemistaju on nägemismeel). Andres 9. juuni 2007, kell 21:45 (UTC)
- üsna kindel, et mul pole täit selgust, mis on meel. Kas meel on kogu nägemikupatus kokku, see tähendab alates silmas tekkivatest aistingutest kuni mälu toel ajus produtseeritavate kujutlusteni või on meel taju sünonüüm? Aga meel pole kindlasti aisting ehk modaalsus, vähemalt füsioloogiliselt võttes. --Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:53 (UTC)
- Ma ei tea, kas psühholoogidel on selles osas üksmeelt, kuid minu meelest mõeldakse meele all kogu kupatust retseptoritest kuni tajuelamusteni välja. Tajust lahus olevate kujutluste puhul minu arvates enam meelest rääkida ei saa, küll aga modaalsusest (võimalik, et kasutatakse mingit muud terminit).
- Aisting ja modaalsus ei ole sünonüümid. Andres 10. juuni 2007, kell 06:07 (UTC)
- üsna kindel, et mul pole täit selgust, mis on meel. Kas meel on kogu nägemikupatus kokku, see tähendab alates silmas tekkivatest aistingutest kuni mälu toel ajus produtseeritavate kujutlusteni või on meel taju sünonüüm? Aga meel pole kindlasti aisting ehk modaalsus, vähemalt füsioloogiliselt võttes. --Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:53 (UTC)
- Küsin selepärast, et Sa väitsid, et meel pole modaalsus ning meel on taju (nägemistaju on nägemismeel). Andres 9. juuni 2007, kell 21:45 (UTC)
- aisting on silmas. Silm on meeleelund. Usun, et nii võib öelda küll, et aisting on seotud meele kui sellisega, sest värviaistinguid mujal ju vastu ei võeta kui silmas ehk siis nägemismeele süsteemis. Aga õigem oleks õelda, et aisting on seotud näiteks silma võrkkestas paiknevate kolvikestega --Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:41 (UTC)
- Kas Sa tahad öelda, et aistingud ei ole meelelised? Andres 9. juuni 2007, kell 21:31 (UTC)
- Andres minu arust üsna hästi aru saanud. Mulle tundub, et Saarma kasutab sõna "analüsaator", mõeldes selle all nii retseptoreid, juhteteid kui "kõrgemaid keskusi". Seda sõna kasutab ta nii aistingute kui taju juures. Modaalsus on küll õige pisut muu asi (ja asun kohe artiklit kirjutama), aga arvan, et kui see sõna on sulle harjumuspärasem, siis mõista sellena.--Ken 10. juuni 2007, kell 06:20 (UTC)
- Minu teada on "analüsaator" meele füsioloogiline vaste. Andres 10. juuni 2007, kell 07:46 (UTC)
- See sõna ja mõiste pärineb Pavlovilt. ENE 1. väljaande järgi on analüsaator aistingu füsioloogiline alus. Andres 10. juuni 2007, kell 07:51 (UTC)
"Hallutsinatsioonid võivad esineda igas taju meeles." Sellist väljendit ma küll kuulnud pole, et tajul on meel. Iga võimalik meel(esüsteem), mille kaudu toimub taju ongi modaalsus.--Ken 10. juuni 2007, kell 07:48 (UTC)
Jäägu siis hetkel meelesüsteem.--Ken 10. juuni 2007, kell 08:51 (UTC)
- Kas "meelesüsteem" on neuro-lingvistilise programmeerimise termin? Minu arusaamise järgi tähendab see meelt või meelte kompleksi. Kas aga hallutsinatsioonis osaleb mõni meel? Andres 10. juuni 2007, kell 18:42 (UTC)
- Ka NLP kasutab vist modaalsuse mõistet, aga ei ole nendega väga kursis.--Ken 10. juuni 2007, kell 18:45 (UTC)
Hendrix, RHK-10, mida Sa mul lugeda soovitasid, ja mida ma tegin, nimetab sch sümptomirühma e) kirjelduses, et "ükskõik millise modaalsusega hallutsinatsioonid." Kas võiks palun selle sõna nüüd tagasi panna.--Ken 11. juuni 2007, kell 10:21 (UTC)
Kas hallutsinatsioonid võivad esineda ka tervetel? Andres 19. jaanuar 2008, kell 19:34 (UTC)
- jah, võivad küll. Täiendasin selle koha pealt artiklit--Hendrix 20. jaanuar 2008, kell 09:22 (UTC)
- Tuleks selgemalt sõnastada. Juba alguses tuleb mainida, et hallutsinatsioonid ei pruugi olla haiguslikud. Ja kas tervete inimeste hallutsinatsioonid piiravad teovõimet? Andres 20. jaanuar 2008, kell 11:37 (UTC)
- Kõik teised hallutsinatsioonid on haiguslikud ja seega on tegemist haigusliku seisundiga ja töövõime alanemisega. Väljaarvatud nood unega seotud, mis vältavad vaid sekundeid. Aga eks ma proovin paremini sõnastada.--Hendrix 20. jaanuar 2008, kell 12:00 (UTC)
- Alajaotuses "Hallutsinatsioonide tähendus" ei käi kaks viimast lõiku unega seotud hallutsinatsioonide kohta. Ma ei oska seda paugupealt parandada. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 22:27 (EEST)
- Tuleks selgemalt sõnastada. Juba alguses tuleb mainida, et hallutsinatsioonid ei pruugi olla haiguslikud. Ja kas tervete inimeste hallutsinatsioonid piiravad teovõimet? Andres 20. jaanuar 2008, kell 11:37 (UTC)