Arutelu:Guss-Hrustalnõi

Kas ei peaks olema "Guss-Hrustalnõi" ja "Gussi jõgi"? Andres 21. jaanuar 2006, kell 10.42 (UTC)

ENE 1. väljaandes nii ongi ja minu meelest peakski see transkriptsioonireeglite järgi nii olema. Andres 21. jaanuar 2006, kell 11.03 (UTC)

Jah, 'с' sõna lõpus vokaali järel peab olema topelt. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 11.10 (UTC)

Nüanss on selles, et sõna lõpus on tegelikult pehmendusmärk, aga see ei tohiks lugeda. Andres 21. jaanuar 2006, kell 11.31 (UTC)

'гусь' hääldub ikka pigem 'guss'. 'gus' öeldes 'hane' küll ei kuule. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 11.54 (UTC)

Muide 'Suures maailma atlases' on see nimi küll ühe 's'iga nii et arva et see tuleb tagasi teisaldada - Ahsoous 21. jaanuar 2006, kell 12.01 (UTC)

'Suures maailma atlases' on Venemaa osas mõned vead. Nt 'Volga föderaalringkond' on seal valesti. Eesti keelereeglite järgi on 'Guss'. Ka ENE 2. väljaandes on 'Guss-Hrustalnõi'. Vene nimede kirjutamise reeglid sellest ajast saadik muutunud ei ole. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 12.08 (UTC)

kas tõesti pole muutund:P ENE 2. väljaande 3. köide ilmus 1988 viimased vene keele transkriptsioonireeglid kehtestati aga 1998 - Ahsoous 21. jaanuar 2006, kell 12.18 (UTC)

Enne oli sõnalõpu с-i kohta öeldud, et "... sõna lõpul rõhulise silbi vokaali järel 'ss'". Transkriptsiooni tulemus on sama. 1996. aastal reegleid muudeti (ja 1998 kinnitati muutused transkriptsioonis Vabariigi Valitsuse poolt), kuid üldiselt on asjad juba aastakümneid paigas ja vähe muutunud. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 12.34 (UTC)

Oot-oot - sõna lõpp see ju ei ole - ta järelgi on veel üks täht... või on? muide selles maailma atlases on ka kohanimi Rus Aktasi ühe s-iga - Ahsoous 21. jaanuar 2006, kell 12.58 (UTC)

Mõlemad sõnastused jätavad võimaluse, et с, millele järgneb pehmendusmärk, ei ole sõnalõpp. Või ei peeta positsiooni, millele järgneb sidekriips, sõnalõpupositsiooniks? Andres 21. jaanuar 2006, kell 12.43 (UTC)

Kui reegli "sõna lõpul rõhulise silbi vokaali järel 'ss'" kirjutatakse 'гусь' 'guss', siis kuidas tuleks ta kirjutada reegli "sõna lõpus vokaali järel 'ss'" järgi? Kas on variante?

Kindlasti on tegelist sõnalõpupositsiooniga. Pehmendusmärgi kohta on ainus, et 'ьи' kirjutatakse 'ji'. 'ь' ei ole omaette häälik, vaid hääldust täpsustav märk. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 13.23 (UTC)

KNAB annab samuti 'Guss'. Neid juhtumeid tuleb võtta, kui vigu. Kahjuks. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 13.24 (UTC)

Hääkene küll aga miks sa kirjutad Elbrus ? - Ahsoous 21. jaanuar 2006, kell 14.03 (UTC)

Osutasin lihtsalt reegli sõnastuse mitteühemõttelisusele. Kui näiteks sõna lõpus с-ile järgneb т, siis võib ehk ka selle с-i lugeda sõna lõpus olevaks, kuigi talle üks täht järgneb, ometi transkribeeritakse selline с ühekordse s-na. Kui nüüd vastu vaieldakse, et see с ei ole sõna lõpus, siis vastuseks võib öelda, et mõlemal juhul järgneb sellele tähele veel üks täht. Kuigi 'ь' ei märgi omaette häälikut, on ta siiski täht. Samuti võib öelda, et kui järgneb sidekriips ja liitsõna teine osa, siis pole tegemist sõna lõpuga. Täiesti võimalik, et vead on tehtud reegli mitmetimõistetavuse tõttu. Andres 21. jaanuar 2006, kell 13.47 (UTC)

Või... Igatahes on atlasega tehtud töö maht väga suur ja vigade sisselipsamine arusaadav.

'ь' (ja ka 'ъ') on vene keeles 'märk' (знак), mitte 'täht' (буква). - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 14.13 (UTC)

Võib-olla, aga igatahes kuulub ta tähestikku. Andres 21. jaanuar 2006, kell 14.26 (UTC)

'Гусь' on vene sõna ja tähedab teadaolevalt 'hani'. Elbrus ei pruugi olla vene keelest tulnud nimi, kuid ma uurin seda asja. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 14.13 (UTC) PS mitte mina ei kirjuta üht- või teistmoodi, vaid nii kirjutatakse/tuleb kirjutada.

'Гусь' on vene sõna küll, aga selles kohanimes teps mitte. Kohanimi on jõenimest, mis on venelaste eelne, tõenäoliselt soome-ugri päritolu (vrd eesti 'kuusk'). Iseasi on see, kuidas kohalikud ise mõtestavad jõe ja linna nime. Elbrus kirjutatakse nii sellepärast, et rõhk on eesti keeles liikunud esimesele silbile ('Elbruse' mitte 'Elbrussi'). --Metsavend 21. jaanuar 2006, kell 15.39 (UTC)

Mina ei vaidlusta, et tuleb kirjutada "Guss-Hrustalnõi", ainult nurisen reegli arusaamatu sõnastuse üle. Andres 21. jaanuar 2006, kell 14.26 (UTC)

---

Vastus Peeter Pällilt 31. jaanuaril 2006:

Mis puudutab vene nimede transkriptsiooni, siis vastasin Guss-Hrustalnõi nime teemal ühele küsijale 23.01.2006. Kopeerin selle vastuse.

"Vene-eesti transkriptsioonitabelis on öeldud, et vene "s" transkribeeritakse vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel "ss"-iga. Kuigi ei ole täpsustatud, kas sõna lõpul peaks olema vene "s" (siinne vene nimi lõpeb pehmendusmärgiga) või transkriptsiooni "ss", on õige eeldada viimast, sest kahe s-iga transkribeerimise reegel on mõeldud selleks, et transkribeeritud nimi tunduks eestlasele loomulik (Gussev, mitte Gusev; Boriss, mitte Boris).

Seega on Guss-Hrustalnõi reeglipärane transkriptsioon."

Lisan, et ka Sjass oleks sel juhul reeglipärane.

Andres 31. jaanuar 2006, kell 18.47 (UTC)

njah, see on kena küll... aga seesama eki transkribaja annab vastuseks Gus-Hrustalnõi... nii et sehuke mulje, et üks ei tea, mida teine teeb ;) - Ahsoous 18. veebruar 2006, kell 16.35 (UTC)

Kirjuta EKI-sse ja küsi, milles asi. Võimalik, et nende programmis on viga. Teine võimalus on, et neil on omavahel eriarvamusi. Andres 18. veebruar 2006, kell 16.40 (UTC)