Arutelu:Geirangerfjorden

"Geirangerfjorden" oleks minu arusaamist mööda õigem nimetus.--Rünno 18. juuli 2009, kell 19:42 (UTC)

Miks?

KNAB-is on analoogilised "Hardangeri fjord" ja "Varangeri fjord", samuti "Trondheimi fjord", "Oslo fjord" ja "Sogne fjord". Teised fjordide nimed on norrakeelsed. Andres 20. juuli 2009, kell 08:14 (UTC)

Norrakeelne kohanimi lihtsalt on selline. Näiteks on olemas Gamvik, Gamvikelva, Gamvikvatnet. Me ei hakka ju tõlkima, et Gamviki jõgi ja Gamviki järv. Nii nagu norralased ei tõlgiks Võrtsjärve "Vyrts innsjø". Kuigi jah, "Lago di Võrts" ja "Lago Võrts" on mujal kasutusel.--Rünno 21. juuli 2009, kell 01:27 (UTC)

Point on selles, et mõnikord tõlgime. Oletan, et KNAB-is on tõlgitud juhul, kui kohanimi on moodustatud teisest kohanimest, või siis asub koht mitmes riigis. Miks mitte ka "Gamviki jõgi" ja "Gamviki järv"? KNAB-is pole küll säärast kohanime. Andres 21. juuli 2009, kell 06:12 (UTC)

Küsimus on tuntuse tasemes. Olen nõus, et võiks KNAB-st lähtuda. Ja et KNAB-s "Geirangerfjorden" pole eesti keelde tõlgitud, siis võiks olla originaalkeeles. Tuntus võib paljugi vabandada. Isegi seda, et slaavikeelne "Байкал" tõlgitakse norra keelde kui "Baikali meri". Mingist objektiivsest pidepunktist me peame lähtuma. Olgu see siis KNAB. Kui seal ei ole, siis algupärane nimi?--Rünno 21. juuli 2009, kell 17:16 (UTC)

Teab kas selle fjordi puhul saab meie maal üldse mingist tuntusest rääkida? Mõni ehk teab. Aga kui ka on tegu tuntud nähtusega, siis mu meelest Vikipeedia võib see koht küll olla, kus vähegi eestikeelse või eesti keele pärase nimekuju käibele saab lasta. Ses suhtes, et kui nimi juba Vikipeedias üleval, siis on ta tänu Google'ile käibel kah ja pärast on juba rakse kedagi teist selles süüdistada, et nähtust eesti keeles just nii nimetatakse nagu nimetatakse. 195.50.201.32 21. juuli 2009, kell 17:32 (UTC)

Võiks Peeter Pällilt küsida, millisest kriteeriumist ta on lähtunud. Andres 21. juuli 2009, kell 17:52 (UTC)

Olgu, püüan talle homme kirjutada.--Rünno 21. juuli 2009, kell 17:56 (UTC)

Mõtlesin, et enne, kui hakata Pälli kirja teel väntsutama, tutvuks veidi tema avaldatud arvamusega sel teemal. 2005. aastal on Päll öelnud järgmist: "Võõrnimede kirjutamise üldreeglid soosivad algupärast, kohalikku nime. Me nimetame Poola linnu poolakeelsete nimedega, Itaalia linnu itaaliapäraselt, Bulgaaria linnu bulgaariakeelselt jne, sest nii teeb suurem osa maailmast ja see on otstarbekas" [1]. Sellega peaks probleem lahendatud olema. Kui pole ametlikku tõlget KNABis, siis meil ei jää muud üle, kui kasutada algupärast nimekuju.--Rünno 22. juuli 2009, kell 10:32 (UTC)

Kuidas soovite, aga ma lihtsalt tahan öelda, et mulle meeldib anonüümse kommentaatori mõttekäik. Taivo 22. juuli 2009, kell 10:45 (UTC)

Kui Sa ei kirjuta, siis ma kirjutan ise. Sellest tsitaadist ei saa mingit järeldust teha. Pealegi on Norra fjordide nimede puhul KNAB-is kahesugused näited. Andres 22. juuli 2009, kell 11:19 (UTC)

Kas me peaksime hakkama iga kohanime korral Pällile kirjutama? Minu meelest on toodud tsitaat vägagi ühemõtteline. Kui pole omakeelset vastet võtta, siis on soliidne kasutada algupärast nimekuju.--Rünno 22. juuli 2009, kell 12:39 (UTC)

Ei, mina nii ei leia. Minu meelest ei ole seal öeldu siinsele juhtumile rakendatav, sest seal on juttu linnadest, mille nimedes tavaliselt pole tõlgitavat komponenti (liigisõna).

Kui tarvis, tuleb kahtluse või vaidluse korral küsida ka üksikute nimede kohta, antud juhul aga tuleks küsida pigem põhimõtet selle kohta, millistel juhtudel fjordi nimi tõlgitakse.

Mis tähendab: "pole omakeelset vastet võtta"? Keegi peab ju esimene olema. Igatahes on nimekuju "Geirangeri fjord" veebis kasutatud, vaata ise. Andres 22. juuli 2009, kell 13:27 (UTC)

Veebist võib palju asju leida, näiteks "Alta fjord", "Porsangeri fjord", "Lyngeni fjord" (meie vikis muide), "Salteni fjord". Võtame need siis eeskujuks?--Rünno 22. juuli 2009, kell 17:17 (UTC)

Sa ütlesid "omakeelset vastet pole võtta". Kui see veebis on olemas, siis on ju võtta.

Ma ei pidanud silmas, et veebis olev oleks autoriteetne.

Ma kirjutan kohe Peeter Pällile. Andres 22. juuli 2009, kell 17:35 (UTC)

Sain vastuse. Kui liigisõna on kokku kirjutatud, siis ta soovitab mitte tõlkida, et nimi oleks kohapeal äratuntav ja oleks välditud tõlkimisel ilmneda võivad karid. Erandina on KNAB-is mõned tuntud nimed. EE-s on Peeter Pälli hinnangul tõlkimisega liiale mindud. Andres 29. juuli 2009, kell 09:24 (UTC)

Võtame siis KNABi aluseks ja kui seal ei ole, siis kasutame algupärast nimekuju.--Rünno 29. juuli 2009, kell 09:33 (UTC)