Sama mis Ma-ga: täpsustuseks. Olen kindel, et märksa enamate inimeste jaoks tähendab Ga galliumi (või hanehäälitsusi vms). --Oop 08:05, 29 Jan 2005 (UTC)

Selliseid artikleid on palju, mis peaksid olema täpsustusleheks. Selleks tuleb nad teha siis kui on reaalne vajadus. Kui on soov kirjutada hanehäälitsustest, aga palun. Siim 12:46, 30 Jan 2005 (UTC)
Samas artiklis võib kirjutada ka sellest, et "Ga" on galliumi sümbol. Selleks polegi tarvis täpsustuslehekülge. Muus osas olen Siimuga nõus. Andres 13:26, 30 Jan 2005 (UTC)
Minu jaoks on hetkeseis umbes selline, nagu oleks ma kirjutanud artikli Kosmos all marmelaadist (Category:Kulinaaria) ja siis teataks, et kõik muud kosmosed võib ka möödaminnes ära mainida, täpsustuslehte pole vaja. Aga nagu mujalgi selgunud, on inimeste arusaamad sõnade põhi- ja kaastähendustest erinevad, nii et olgu siis pealegi. --Oop 14:03, 30 Jan 2005 (UTC)
Ma mõtlesin õigupoolest seda, et ei ole tarvis täpsustuslehte ainult lühendite jaoks. Kui on muudki peale lühendite, siis muidugi on tarvis täpsustuslehte. Aga lühenditele pole tarvis viidata, vaid ikkagi sellele, mille lühendiga on tegemist. (Kui lühend on "Ga.", siis peaks olema ka eraldi ümbersuunamisleht.) Selles mõttes ei ole tegemist puhtakujulise täpsustusleheküljega. Arvan, et ka esimene lühend tuleb tuua teiste hulka. Andres 14:19, 30 Jan 2005 (UTC)

"Ga" on ju ikkagi giga-aasta (gigayear, lühend Ga või Gy) lühend. Arvan, et nii tulebki asja võtta. Andres 17:18, 30 Jan 2005 (UTC)


Kas täpsustusleheküljed tuleks vormistada nii:

  • Ga on ...
  • Ga on ...

jne

Või on lubatav ka selline variant:

  • Galliumi sümbol on Ga
  • hõim Ghanas kannab nime Ga

jne Siim 19:58, 30 Jan 2005 (UTC)

Põhimõtteliselt kõlbab ka teine variant, aga esimene tundub loomulikum. On ka muid võimalusi, mis mulle praegu pähe ei tule. Andres 20:20, 30 Jan 2005 (UTC)
Teine ei ole ju ka otseselt vigane, aga esimene on selgem. --Oop 08:22, 1 Feb 2005 (UTC)

*Ga on rahvas Ghanas *Ga keelt kõnelevad gad

Mulle tundub, et selliseid asju pole siia vaja. Esiteks ei saa ma aru, mis asi on rahvas. Geograafias sellist mõistet minu teada ei kasutata. Sellist rahvust nagu "Ga" kindlasti ei ole. Paremal juhul on tegemist hõimuga. Nad saab siia artiklisse alati tagasi panna kui tulevad vastavad artiklid, kuid praegu pole vaja. Siim 20:43, 30 Jan 2005 (UTC)

Urmas kasutab küll seda sõna. Aga see selleks. "Ga keel" ja "gad", kui nii saab öelda, ei kuulu minu meelest pealkirja "Ga" alla, nii et neid siia tarvis ei ole. Andres 20:47, 30 Jan 2005 (UTC)
Tõlkisin inglise "people" rahvaks. Geograafias võib seda ju mitte kasutada, eesti keeles on see sõna igatahes olemas ning humanitaarteadustes olen kohanud kyll. Geograafias ei kasutata ka sõnu labialisatsioon ja vokaalharmoonia, geograafia lihtsalt ei kirjeldagi kogu maailma. Keele ja rahva puhul peaks rangelt võttes tõesti olema teisekujuliste nimedega artiklid, samas on inimlik panna sarnaste ja kergesti segiaetavate artiklite kohta lingid ka sinna, kuhu nad rangelt võttes ei käi - ka siis, kui mingil lehel on koos nii lyhendid kui lihtsalt lyhikesed sõnad. --Oop 08:22, 1 Feb 2005 (UTC)

Georgia lühend on tegelikult "Ga.". Andres 00:26, 31 Jan 2005 (UTC)


Kas eesti keeles saab öelda "alpha-2 standard"? Andres 09:54, 16 Jun 2005 (UTC)

alpha-2 standard vist ikka öelda ei tohiks (see ISO + number ju ise tähistabki standardit), tundub, et võiks vb öelda ISO 3166 kahetäheline kood (alpha-2) ja ISO 639 kahetäheline kood (alpha-2) jne. - Ahsoous

Ga ja GA leheküljed kokku muuda

Praegusel kujul ei ole jutt täpne, sest Georgia osariigi lühend ei ole "Ga", vaid "GA" või Ga." ning iiri keele keelekood on "ga". Andres 09:58, 16 Jun 2005 (UTC)

siin on selline väike probla, et wiki ei tunnista ju väikeste tähtedega algavaid asju ja ga on georgia (teise tasandi) domeen (Gaboni domeenist rääkimatagi) - Ahsoous
Seda küll, aga kui lühend algab väikese tähega, siis peab see tekstist selgelt näha olema. Domeenid võib ka teksti lisada. Andres 13:45, 17 Jun 2005 (UTC)
Ehk peaks neile omad alajaotused tegema, paari sõnalise sissejuhatusega ... ja ehk äkki GA artikkel ka siia tõsta ja suunamine teha(?) siis on kõik ühes kohas erinevad kirjutamis moodused on omaette alajaotustes --TarmoK 10:31, 16 Jun 2005 (UTC)
Arvan küll, et "ga" peaks olema eraldi alajaotuses. "Ga." ja "GA" paneksin eraldi lehekülgedele, kuid siia lingid "Vaata ka" alt. Asi on selles, et neid ei hakataks selle pealkirja alt otsima. Või ehk siiski? Igatahes peaksid nad olema ka eraldi lehekülgedel.
Tegelikult ma täpselt ei tea seda keelekoodi asja. Tavaliselt on väiksed tähed, aga võib-olla on ka muud variandid kasutusel. Andres 19:22, 16 Jun 2005 (UTC)
mina paneks kõik need variandid ühte artiklisse kokku... - Ahsoous 19:55, 16 Jun 2005 (UTC)
Kas oleksid nõus sellise kompromissiga, et nad on ühel leheküljel koos (eraldi alajaotuses), kuid iga variandi jaoks on ka eraldi lehekülg? See, et nad on ühel leheküljel koos, on minu jaoks rohkem iluviga, aga kui neid eraldi ei oleks, siis see oleks minu meelest juba tõsine viga. Andres 04:21, 17 Jun 2005 (UTC)
meil on ju olemas ümbersuunamine (REDIRECT). Teeb ühe lehe ja kõik muud variandid suunata sellele lehele (nii nagu Ahsoous välja tõi prantslased on teinud fr:GA) ... või ei saa ma nüüd pihta mida sa Andres silmas pead(?) --TarmoK 06:45, 17 Jun 2005 (UTC)
Allpool on minu argumendid selle kasuks, et mitte teha ümbersuunamist ega koondada kõike kokku. Lisaks veel see, mida pidasin enesestmõistetavaks: Ga ja GA on ju erinevad lühendid, sest neid kirjutatakse erinevalt. Andres 13:45, 17 Jun 2005 (UTC)
kas üldse on võimalik tekitada lehekülge 'Ga.' ? (tundub, et vist mitte, aga ma pole päris 100% kindel) nii, et võimalikke lehekülgi jääb tegelikult üksnes kaks - Ga (milles on sees ka ga ning Ga.) ja GA (gA) kusjuures mõningaidki lühendeid kirjutatakse nii läbiva suurtähe kui ka väikeste tähtedega. Alajaotused otse loomulikult, aga kas on ikka mõtet kahe suures osas sisuliselt kattuva lehekülje järele (mis küll üksteisele viitavad)? (Ma isegi ei viitsi mõtlema hakata kuidas interviki linkide kirjutamisega lood on) (muide minu jaoks meeldivaim lahendus on prantsusekeelsel lehel ja saksa variant /kus pole isegi üksteisele viidatud/ ei kõlba kuskile)- Ahsoous 06:31, 17 Jun 2005 (UTC)
Arvan, et vist on tõesti mõistlik mitte teha eraldi punktiga artiklit Ga. (aga ümbersunamine peaks sealt ikkagi olema), ent see on tehniliselt võimalik, nagu ma järele proovisin.
Mina eelistan niisugust varianti, et oleks kaks lehekülge, milles kummaski oleks loetletud lühendid (ja muu) vastavalt kirjutamisviisile. Muidugi oleksid vastastikused lingid. Selle poolt räägib see, et nii oleks võimalik teha adekvaatsed vastastikused lingid vikisõnaraamatuga (kus oleksid ka need lühendid ja sõnad, mida eesti keeles kindlasti ei tarvitata). Vikisõnaraamatus on kõne all koguni võimalik suure ja väikese algustähe lahkulöömine. Ka välislinke saaks siis paindlikumalt panna (kõige lihtsam lahendus pealkirja järgi, olenemata selle sisust). Sellest ma taganeda ei tahaks.
Kui meil on üks artikkel (ükskõik mis selle nimi siis on) ja seal on iga kirjutus vorm omaette alalõigus (oma pealkirja all) siis igasse sellisesse alalõiku saab lihtsalt otse linkida vikisõnaraamatust, piisab vaid lisada artikli nime järele #alalõigu_nimi --TarmoK 10:00, 17 Jun 2005 (UTC)
See on tõsi küll, aga leian, et alalõiku linkimine ei ole üldse hea praktika. Ja kindlasti ei tohiks seda teha keeltevaheliste linkide puhul.
Ja kordan veel, et põhiline argument seisneb selles, et tegu on erinevate ja selgelt eristatavate lühenditega. Näiteks galliumi sümbol ei ole mitte kunagi GA jne. Eesti keeles ei ole lühendite variatiivsus suur, erinevalt näiteks inglise keelest. Ma ei näe põhjust, miks me peaksime erinevad lühendid ühele leheküljele koondama, peale selle, et me ei saa pealkirjas eristada surt ja väikest algustähte. Möönan ka seda, et lugeja ei prugi alati aru saada, kas lühendi järel on punkt (näiteks kui lühend on lause punktis). Täpselt samuti nagu lause alguses oleva lühendi puhul ei pruugi lugeja aru saada, kas kühend algab suure tähega. Andres 13:45, 17 Jun 2005 (UTC)
Küll aga nõustuksin sellise kompromissiga, et leheküljel Ga (mitte aga leheküljel GA, nii et dubleerimist oleks sedajagu vähem) oleks toodud ka lühendi GA tähendused. Ma ei pea seda küll järjekindlaks, kuid saan aru, et see säästaks lugejale, kes on sisestanud "Ga" või "ga" või "aG", vaeva klikkida lingile GA (kuigi ma ei näe selles mingit erilist vaeva). Teisest küljest, kui lugeja on juba sisestanud "GA", küllap ta siis teab, mida ta otsib. Kui ta otsis "Ga" või "ga", siis ta leiab vastava lingi. Andres 08:00, 17 Jun 2005 (UTC)
kui kõigilt variantidelt on redirect ühele lehele ja seal on iga variant omas alalõigus siis on kohe lehe alguses sisukord kust näeb erinevad kirjutamis variandid ja lugeja saab minna otse lõiku mis teda huvitab või lugeda läbi ka muud et näha kas ta otsis "õieti". (kui on "vaata ka" stiilis link siis uue lehe laadimine=ootamine, sisukorra puhul seda ei ole)
ainuke "negatiivne omadus" ühele lehele koondamisel on et osadele teistele vikidele linkimisega tekib küsimusi, kui neil on eraldi artiklid tehtud.
Need lehed võiks ju ka eraldi jääda aga minu arust on ühel lehe eelis suurem kui mitu lehekülge. Sedasi kui osasi lühendeid võib kirjutada mitut moodi, on parajalt vaevaline saada ülevaadet kui peab vaatama 3-4 erinevat artiklit ja siis leidma sealt seda infot mida algselt otsimas sai oldud. ühel lehel on ainuke "vaev" skrollida lehekülge --TarmoK 10:00, 17 Jun 2005 (UTC)
Ma ei vaidle vastu, et lugejal on võimalik teda huvitav info üles leida. Aga ma ei saa aru, miks peaks erinevatest lühenditest rääkima ühel leheküljel. Mis ülevaadet on tarvis saada? Tullakse ju otsima infot, mida konkreetne lühend tähendab. Miks peaks samalt leheküljelt lugema teiste lühendite kohta ja veel otsima kohta, kus täpselt mind huvitavast lühendist juttu on? Andres 13:45, 17 Jun 2005 (UTC)
väiketähe esitähena lubamiseks pole muud vaja kui miskis installifailis üks reake ära muuta..., kui enda arvutisse selle tarkvara installisn, mõtlesin pikalt, kas teen seda või mitte (lõpuks loobusin ;) ) - Ahsoous 08:28, 17 Jun 2005 (UTC)
See on konkreetse viki kasutajate kokkuleppe küsimus. Aga praegu loen ma sinu ja Tarmo seisukohtadest välja, et te ei taha suurte ja väikeste tähtede vahel vahet teha. Mina saan asjast nii aru, et suur ja väike algustäht mingis sõnas on alati situatiivne, sest lause alguses kirjutatakse kõik sõnad suure tähega. Seetõttu ei pruugi lugeja, kes otsib mingit märksõna, teada, kas see kirjutatakse sure või väikese algustähega. See kehtib eriti vikisõnaraamatu puhul. Vikipeedias oleksin ma nõus sellega, et hakata väikest ja suurt algustähte eristama. Andres 13:45, 17 Jun 2005 (UTC)
ei see pole kaugeltki nii - mina eelistaks küll kirjutada näiteks s'Gravenhage - muide sattusin paar päeva tagasi üht konstruktsiooni katsetades olukorrale, kus ma tahaks kangesti eristada üksikuid tähti o ja O :)... tahaks linkida nimelt selliste nimedega faile, aga siin tekkis mul nii ehk naa jama (põhjuseks Windowsi suutmatus eristada suuri ja väikeseid tähti ;) - Ahsoous 14:03, 17 Jun 2005 (UTC)

Pakun kompromissi, mis minu meelest peaks kõiki rahuldama ja kõik probleemid lahendama. Teeme ühtse lehekülje pealkirja "Ga" alla, kuid jätame alles eraldi lehekülje "GA". Kui keegi lööb sisse "GA", siis ta ju teab, mida ta otsib. Ja kui juhtub, et ei tea, siis ta saab linki kasutada. Siis on kokkuvõttev ja ülevaadet andev lehekülg olemas seal, kus on niikuinii juttu mitmest lühendist, samas on vähemalt "GA2 tähenduse otsijad rahule jäetud. Andres 13:57, 17 Jun 2005 (UTC)

Naase leheküljele "Ga".