Arutelu:Fullereen

Retsensioon

Artikli pikkus vastab kursuse nõuetele. Seda silmas pidades on artikli põhjalikkus täiesti piisav. Võttes eeskujuks ingliskeelse Vikipeedia vastava artikli, on enamus teemadest kaetud. Pilte, mida artiklile võiks lisada, on ohtralt, kuid praeguse pikkuse juures on nende hulk paras ja rohkem lihtsalt kuigi hästi ei mahuks.

Artiklis on üksjagu fakte/väiteid viidetega, kuid suurel osal neist nad siiski puuduvad. Allikad, mida kasutatakse, paistavad olevat autoriteetsed ja usaldusväärsed. Viited on vormistatud väga korralikult. Vaid viites Encyclopedia Britannica Online artiklile kui internetilehele lisaksin ma selle kasutamise kuupäeva.

Keelekasutus on väga hea. Keelelisi ja vormistuslikke vigu on vähe ja suuri eksimusi pole. Stiili osas (üldiseid) etteheiteid ei ole. Järgnevalt on loetletud vead/kitsaskohad, mis silma jäid.

 

• "Struktuurilt sarnanevad fullereenid grafiidile" Vale rektsioon, õige on "sarnanevad grafiidiga". [1]
• "Järelliide –een viitab". "-een" võiks olla jutumärkides või kaldkirjas. Mõttekriipsu kasutamine pole õigustatud, peaks olema sidekriips.
• "Võimalik süsinike arv molekulis on võimalik leida valemi C_2n abil, kus n=12, 13, 14,…" Sõnakorduse vältimiseks võiks ehk öelda "on leitav valemi ... abil". "n" kui matemaatiline sümbol peaks olema kaldkirjas. EKI soovitab mõttepunktide ette panna tühiku.
• "suure tõmbetugevuse, kõrge elektri- ja soojusjuhtivuse, suure plastilisuse ja suhteliselt hea keemilise inertsuse, mis tuleneb silindrilisest ja üsna planaarsest struktuurist, milles C aatomid pole kergesti kättesaadavad ja teiste aatomitega asendatavad." 4 "ja-d" ühes lauses.
• Kas "tahkes olekus materjal" pole mitte lihtsalt "tahkis"?
• “Ultrakõvaks fulleriidiks” nimetatakse kõrge rõhu ja temperatuuri (HPHT) all toodetud fulleriite. "Ultrakõvadeks fulleriidideks" tundub korrektsem.
• "Sp²-hübridisatsioonis". Alamelektronkihi tähis peaks olema alati väikeselt kirjutatud.
• "C₆₀F₆₀ puhul paiknevad osad fluori aatomid molekuli pinnal, teised molekuli sees ning struktuur on pigem toru- kui kerakujuline." "ning" ees peaks olema koma.
• "Grignard´i reaktiiv": kuna "Grignard" lõpeb olenevalt hääldamise viisist r-i või d-ga, pole ülakoma tarvis. [2]
• "tahma osakestega" peaks olema kokku kirjutatud.
• "C60 molekuliga on seostunud 24 vee molekuli." Lausest jääb pigem mulje, et jutt käib C60-st üldiselt, mitte üksnes hüdraatunud molekulist.
• "Samuti on uuritud ka" "Samuti" ja "ka" kordavad sama tähendust.
• See on üks kõrgemaid üleminekutemperatuure taolise molekulaarse ülijuhi puhul. Ehk sõnastada "See on üks kõrgemaid üleminekutemperatuure taoliste molekulaarsete ülijuhtide seas."?
• "Mõned kavandatavad nanotorude rakendusvõimalused on paberpatareid[15] ja kosmosetehnoloogia." Väga kitsas ja väga lai rakendus ühes loetelus korraga kõlab veidi kohmakalt.
• Sõna "kuni" asendusena kasutatakse mõtte-, mitte sidekriipsu. ("1,6-1,8 nm")
• "CS2. Puhta C60" ja mõned kohad veel. Ühtluse mõttes peaks kõikjal kasutama  mitte <small></small> vormingut.
• Kahes kohas puudub tühik: "C60 (ingl keeles buckyball)on looduses" ja viites "Molecule of the Month,Locke".

Artikkel järgib Vikipeedia vormistustavasid suurepäraselt. Siselinke on ohtralt, mõnes kohas natuke üleliiagi (nt "Ülijuhtivus" alajaotises; tavaks on lisada siselink vaid termini kõige esimesel kasutamiskorral).

Kokkuvõtteks ütleksin, et, vaatamata mõningatele kitsaskohtadele viitamise osas, on tegu väga hea artikliga. Quibik 11. november 2011, kell 22:07 (EET)

---

Alajaotuse "Ajalugu ja nimetus" esimeses lauses koma puudu. Alajaotuses "Hüdraatumine" on liiga pikk kriips. Mis tahes on kaks sõna. Pärast retsensioonis toodud puuduste parandamist hea artikkel. Adeliine 14. november 2011, kell 14:37 (EET)