Arutelu:Filmilint

püüdsin mitu korda parandada fakte, et 1. Filmikaamerast tulnud filmi ei saa kuidagi positiiviks nimetada. Positiiv on ikkagi omakorda ilmutatud negatiiv ja diapositiiv on ainult fotograafias kasutatav mõiste. Kuidagi peaks need asjad täpsustama kui neid muidugi on vaja nii täpseks ajada? 2. Negatiiviks ja positiiviks ei nimetata asju sõltuvalt materjalist. Materjal on ikka üks ja seesama, nimetus muutub olenevalt sellest milliseid omadusi filmilint kannab, kas ta on ilmutatud positiiviks või mitte.

Jah, tõsi. See artikkel on praegu ysna viletsas seisus. Peale eelpool-öeldu, on sõnal "film" ka ju hoopis teine tähendus. Õigupoolest peaks siin olema täpsustuslehekylg. --Lulu 23. aprill 2007, kell 22:08 (UTC)

Esialgsesse teksti panin ka teise tähenduse kuid see kustutati ära...ma ei oska ka veel nii täpselt siin asju teha.. alles alustasin.

Mul on ettepanek rääkida selle pealkirja all filmiteostest ning see sisu panna pealkirja "filmilint" alla. Andres 24. aprill 2007, kell 06:57 (UTC)

Vaadake, millised lingid siia tulevad. Andres 24. aprill 2007, kell 06:58 (UTC)

lisasin veidi... mõtlesin, et kas peaks äkki ka filmiajaloost mingid artiklid tegema? Materjali on mul eriala tõttu jalaga segada aga mida kuipalju ja kuidas jaotada seda piax veel nuputama. Zumm007

Jah, muidugi tee. Andres 24. aprill 2007, kell 15:19 (UTC)

Zumm007, kui oled ise ilmutanud siis väida nii, et materjal on üks. Mina olen ilmutanud nii positiivi, kui negadiivi. Millegipärast on ühesuguse tundlikuse, laiusega ja ka muude teiste näitajate poolest samadel materjalidel [filmidel] erinevad markeeringud rääkimata ilmutusprotsessi erinevusest. Neid ei nimetatagi negatiiviks ja postitiiviks vaid negatiivfilmiks ja positiivfilmiks, kui täpne olla. Akra 25. aprill 2007, kell 11:31 (UTC)

Mis puutub aga filmiajalugu, siis loomulikult on neid artikleid vaja.Akra 25. aprill 2007, kell 11:31 (UTC)

Jah.. Akra-l on õigus küll negatiivfilmi ja positiivfilmi osas. Mõisteid palju ja sarnaed, kipuvad segadusse ajama :) Püüan filmiajaloo osas materjalid kokku ajada ja mingi mitte väga keerulise kokkuvõtte teha. Teema on nii suur, et sellest võiks eraldi entsüklopeedia kirjutada kuid ma arvan, et pigem oleks vajalik et ajaloo varasem osa ja tähtsamad tegijad oleksid mainitud. Tegelen! --zumm 25. aprill 2007, kell 16:14 (UTC)

_on fotograafias ja kinotööstuses kasutatav õhuke ning elastne andmekandja._

1. aga kuidas nimetada seda kunstiharu, kui inimene teeb omas kodus filmi/kino? Vaevalt kinotööstuseks ja vaevalt fotograafiaks
2. andmekandja - kas on ikka nii? Nii võiks igat poolläbipaistvat materjali nimetada andmekandjaks. Vitraaži näiteks. Vitraažist saaks päris kena foto - kas või kontaktkopeerimisel.

Hendrix 25. aprill 2007, kell 19:16 (UTC)

Kirjutasin nüüd "fotode ja filmide" tegemiseks.

Andmekandjaks võib olla põhimõtteliselt ükskõik mis. Andmekandjaks on minu meelest mõtet nimetada seda, mille tüüpiline funktsioon on olla andmekandja. Andres 26. aprill 2007, kell 05:49 (UTC)

Vastused küsimustele:

1. Kunstiharu kus film tehakse kodus (peamiselt siis kodusemate vahenditega... siinjuures mõtlen ma mitteprofesionaalse videotehnika kasutamist jne) nimetatakse videokunstiks. Ntx Filmikolledžis on filmi- ja videokunsti eriala. Need on eristatavad audiovisuaalkunsti harud.
2. Filmilint on kahtlemata materjal mis kannab audiovisuaalseid andmeid. See on tema eesmärk. Muidugi võib seda muuks otstarbeks ka kasutada aga ta valmistatakse ikkagi andmekandjaks. Filmi võib tänapäeval teatavasti salvestada ka igasugustele muudele andmekandjatele. --zumm 26. aprill 2007, kell 10:33 (UTC)

Kodus ei tehta ju ainult videoid, vaid ka filme filmilindile. Viimasel ajal on see muidugi soiku jäänud. Andres 26. aprill 2007, kell 16:53 (UTC)

ja mis millised informatsiooniühikud esinevad hõbekloriid filmilindil, et saaks rääkida andmekandlusest? Hendrix 26. aprill 2007, kell 11:00 (UTC)

Filmilindile tekib informatsioon pärast filmimist. Tühja filmilinti nimetatakse andmekandjaks sellepärast, et tema otstarve on olla kasutatud andmekandjana. Andres 26. aprill 2007, kell 16:53 (UTC)

Ei tasu elektroonikast ning eriti arvutustehnikast pärit oskussõnu nii väga teistel erialadel kasutada. Ka puukänd annab meile infot ilmakaarte, mulla niiskuse ja veel muude nähtuste kohta, kuid puukändu ei saa kuidagi andmekandjaks nimetada.Valju 26. aprill 2007, kell 11:06 (UTC)

Nähtavasti on niisugune sõnatarvitus otstarbekas ainult teatud kontekstis. Tegemist on minu arvates infoteaduse terminiga. Semiootikas tarvitatakse terminit "märgikandja", ja selle kasutamine on väljaspool infoteaduse konteksti õigustatum. Puukändu on küll õige nimetada märgikandjaks, andmekandjaks on teda tõesti imelik nimetada. Andres 26. aprill 2007, kell 16:53 (UTC)

filmilintidele kantakse igasuguseid andmeid muide... näiteks arhiivfilmilindid.. spioonide mikrofilmid jne :)

informatsiooniühikud esinevad hõbekloriid filmilindil muide hõbedat ei kasutata filmitööstuses juba 70 aastatest.

Ega need sõnad ja nende tähendus pole sündinud koos infotehnoloogia arenguga vaid infotehnoloogia on need kasutusele võtnud ka omal erialal. Aga see selleks. Kõige lihtsam on õelda, et see või teine asi on vale, midagi asemele pakkumata. Pakkuge parem sõna või väljend välaj ja kui see on täpsem ei ole kellelgi ma usu selle vastu. AKRA 194.126.101.136 26. aprill 2007, kell 12:04 (UTC)

Jah, "märgikandja", semiootika termin.

Aga "andmekandja" on kindlasti hiljutine termin. Andres 26. aprill 2007, kell 16:53 (UTC)

telekommunikatsioon mõistab andmekandja all keskkonda, millele masin on võimeline midagi salvestama ja selle hiljem sealt ühemõtteliselt taasesitama. Juhin tähelepanu sõnale 'masin' Hendrix 26. aprill 2007, kell 12:09 (UTC)

Kui masin siis masin. Kinokaamera fotoaparaat mille pooolest ei ole masin. Kinoprojektor epidiaskoop diaprojektor ka masinad. Kirjutasid ala nimeks telekomunikatsioon. Ei maksaks unustada et erinevatel elualadel võib ühel sõnal olla sarnaseid kuid mitte üheseltvõetavaid tähendusi. Näide vool sool soon jne, teema mõtisklemiseks. Akra 26. aprill 2007, kell 15:23 (UTC)

Olen nõus, et fotoaparaat on masin. Kuid ega fotoaparaat pilti tee. Fotoaparaat suunab valguskiired mingisugustele molekulidele. Pilt tuleb ikka välja keemiliste reaktsioonide tulemusena, millel on vähe sisulist pistmist fotograafiaga. Ja diaprojektor pole üldse obligatoorne - võib ka palja silmaga vaadata. Ja arvan, et sõna 'andmed' on niivõrd fundamentaalse tähendusega, et sellel peaks olema üheti mõistetav definitsioon. Seega ka siis 'andmekandja' peaks olema kontekstist sõltumatu mõiste. Hendrix 26. aprill 2007, kell 15:53 (UTC)

Mulle tundub, et sõna "andmed" on kasutamine loodusnähtuste puhul on mõeldav ainult küberneetika kontekstis. Laiem kasutusala on sõnal "informatsioon". Andres 26. aprill 2007, kell 16:53 (UTC)

Aga isikuandmed statistilisedandmed jne neid väjendeid on veel kus sõna andmed on sügavalt juurdunud. Ja see, et tänapäeval seda informatsiooni serverites hoitakse ilmselt ei ole sõnakujundamisel mingit rolli mänginud.Akra 26. aprill 2007, kell 17:03 (UTC)

Nendel juhtudel ei ole ju tegu puhtalt loodusnähtustega. Andres 26. aprill 2007, kell 17:17 (UTC)

Mis puutub vaidluse lähtepunki andmekandja sõna filmi kontekstis asendamisse, siis ettepanekud kuidas seda kirjutada puuduvad.Akra 26. aprill 2007, kell 17:03 (UTC)

Minu meelest pole mingit põhjust seda asendada. Andres 26. aprill 2007, kell 17:17 (UTC)

Andmekandja ei iseloomusta filmilinti mittekuidagi. Praegune esimene lause on päris hea, aga igal juhul peaks lisama, et film on õhuke, elastne ja valgustundliku kihiga kaetud lint. Valju 26. aprill 2007, kell 17:25 (UTC)

võin küll eksida, aga selline mulje on jäänud, et esimesed filmilindid olid üleüldse paberist- Ahsoous 26. aprill 2007, kell 17:54 (UTC)

Mõtled vist neid 60 mm linte millede perforeerimata filmilint oli keritud paberisse. Paberit kasutati filmi edasikerimiseks. Need filmid oli ilma kassetita ainult pooli peal. Filmi algul ja lõppus oli tühi paber, mis pidi fotoaparaadis enne filmini jõudmist ära kerida. See paberalgus ja lõpp kaitses ka filmi valguse eest.Akra 26. aprill 2007, kell 18:04 (UTC)

ei mõtle ... ja inglisvikis on isegi miskit selle kohta mainitud vt en:Photographic_film#History_of_film