Arutelu:Erakond

Konstantin Päts 14. oktoobril 1937:

Tõsine erakond peab kasvama välja rahva enda südamest ja ajama oma juured sügavale rahva hinge. Tõsine erakond ei tohi olla ühepäevakärbes. Ega siis need polnud erakonnad, mis meil varem olid.

Aga ma ütlen siiski – erakonnad peavad meil tulema. Ainult las nad juurduvad sügavale rahvasse, nii et nad suudavad täita oma ülesandeid, vastavad rahva südametunnistusele. Aga nad ei tohi olla kunstlikult keldris kasvatatud taimed, mis ei suuda täita oma ülesandeid.--Christopher Robin 11. juuli 2006, kell 09.20 (UTC)

Kas pole vähe imelik, et selles kohas panna Pätsi tsitaat ajast, kui kõik erakonnad olid keelatud ja valitses ainult üks riigipartei? --Oktav 9. aprill 2008, kell 14:51 (UTC)

Noh, eks Pätsil oli oma mõte, kui ta seda ütles. Aga see tsitaat siia praegu ei sobi küll. Andres 9. aprill 2008, kell 16:05 (UTC)

Kui klikkida artiklis Eestimaa Kommunistlik Partei sõnale 'erakond*... Ainuparteina ta erakond siinse artikli mõttes küll ei olnud. --Amherst99 (arutelu) 11. juuni 2012, kell 21:23 (EEST)

Tõsi, aga see näitab minu meelest lihtsalt, et siinne definitsioon ei ole õige. Andres (arutelu) 12. juuni 2012, kell 22:42 (EEST)

Eesti keelekasutuses on lisaks tekkinud vahe sõnade 'erakond' ja 'partei' vahel. --Amherst99 (arutelu) 12. juuni 2012, kell 23:25 (EEST)

On konnotatsioonide erinevus. Nii palju kui mina tean, kasutas ERSP meelega sõna "partei" just sellepärast, et tahtis NLKP või EKP kõrvale astuda. Andres (arutelu) 13. juuni 2012, kell 23:39 (EEST)

Määratlus sai nüüd muudetud. Peaks olema nüüd kasutatav ka ainuparteisüsteemi kontekstis. -- Toomas (arutelu) 10. aprill 2014, kell 15:59 (EEST)

Mille poolest erinevad erakonnast sellised ühendused nagu Rahvarinne, Vaba Eesti, Res Publica ja Vaba Isamaaline Kodanik? Andres (arutelu) 10. aprill 2014, kell 16:57 (EEST)

Õige küsimus, millele on päris keeruline vastata. Ükski erakonna definitsioon, mida ma olen näinud, ei ole minu meelest olnud nii spetsiifiline, et taolisi poliitilisi ühendusi ja erakondi eristada. Eesti seadusandlusest saab välja tuua ilmselt mõned punktid, mis Eestis kehtivad ainult erakonna, aga mitte muude ühenduste kohta, aga erakonna üldisel defineerimisel ei ole neist ilmselt kasu. -- Toomas (arutelu) 10. aprill 2014, kell 17:02 (EEST)

Erakond ei pruugi olla isegi mitte ühendusena registreeritud.

Kui alguses toodud definitsioon on õige, siis 1) kõik nimetatud on erakonnad ja 2) tuleb eristada faktilisi erakondi ja juriidiliselt erakondadena tunnistatavaid ühendusi. Andres (arutelu) 10. aprill 2014, kell 17:08 (EEST)

Võib-olla peaks erakonna tunnusena märkima püüdlust tulla võimule. Ta võib seda püüda teha ka muul viisil kui valimiste teel. Andres (arutelu) 10. aprill 2014, kell 17:12 (EEST)

On erakondi, mis põhimõtteliselt hoiduvad valimistel osalemisest. Tekib muidugi küsimus, kas ja kuidas saab erakonda eristada vandeseltsist. Andres (arutelu) 10. aprill 2014, kell 17:14 (EEST)

Nojah, kõik on tõsi. Need valimisi boikoteerivad erakonnad on ikkagi erandjuhtumid, aga üldmääratluses võiks seda vast arvestada. Ma vaatan veel mingeid eestikeelseid määratlusi, ehk destilleerub neist midagi head välja. -- Toomas (arutelu) 10. aprill 2014, kell 17:21 (EEST)

Küllap siis tuleb määratlemise raskused artikli tekstis eksplitseerida. Andres (arutelu) 10. aprill 2014, kell 17:28 (EEST)