Arutelu:Empaatia
Viimase kommentaari postitas Andres 13 aasta eest.
Kas empaatia on sama mis empaatiavõime? Andres 28. veebruar 2008, kell 23:53 (UTC)
- tundub, et "empaatiavõime" pole päris korrektne mõiste.[1]--Hendrix 26. märts 2008, kell 11:25 (UTC)
- Kui seda sõna siiski kasutatakse, kas siis mõeldakse empaatiat? Kuidas nimetatakse empaatia episoodi?
- Kas empaatilisus on sama mis empaatia? Andres 26. märts 2008, kell 14:02 (UTC)
- minu arust empaatia on nimisõna ja empaatiline omadussõna(?). Empaatia episood oleks aga lühiajaline empaatia ilming (mida see sisuliselt peaks küll iganes tähendama). Aga empaatilisuse seos empaatiaga on sama, mis tundmuslikkusel tundmusega. Mina tõlgiksin empaatiavõimet kui "osadusvõime võime"...--Hendrix 26. märts 2008, kell 15:32 (UTC)
- Aga "empaatilisus" on nimisõna. Mida see tähendab? Andres 26. märts 2008, kell 17:44 (UTC)
- minu arust empaatia on nimisõna ja empaatiline omadussõna(?). Empaatia episood oleks aga lühiajaline empaatia ilming (mida see sisuliselt peaks küll iganes tähendama). Aga empaatilisuse seos empaatiaga on sama, mis tundmuslikkusel tundmusega. Mina tõlgiksin empaatiavõimet kui "osadusvõime võime"...--Hendrix 26. märts 2008, kell 15:32 (UTC)
Miks on nii vähe empaatia kohta kirjutatud?
- Meid on vähe ja me ei jõua kõike nii ruttu. Andres 14. detsember 2008, kell 20:15 (UTC)
Esimeses lauses on "kaasa tunda" asendatud sõnaga "tajuda". Ma kahtlen selles, et tundeid on võimalik tajuda. Ja kui see on võimalik, siis ka näiteks sadist tajub tundeid, kuid mitte empaatiliselt. Andres 3. märts 2011, kell 07:16 (EET)
- No kysimus ongi selles, et sõnal on kaks tähendust, millega on alalõpmata segadus - yhe järgi, jah, on ka sadistil empaatiavõime, teise järgi ei ole (kui empaatia tähendab automaatselt heasoovlikkust). Kui kirjutada "kaasa tunda", tähendab see mõnegi inimese jaoks kaastunnet, mis on jällegi yks teine asi; olen ise näinud eelmist definitsiooni tsiteeritavad, ei näinud hea välja. Omaette probleem on, et nt inglise terminoloogia ei vasta eesti keeles suurt millelegi - seal võrreldakse-vastandatakse empaatiat nt pity'ga, millel kirjeldatud määratluses ei ole eesti keeles head vastet -, seega ei anna väga palju ka võõrkeeltest laenata. Psyhholoogiakirjandus omakorda ei kirjelda sõna tavakasutust.
- Kindlasti on esitus praegu parem kui enne.
- Mille poolest pity erineb kaastundest?
- Minu meelest tunded, rääkimata vajadustest, ei ole niisugune asi, mida saaks otseselt tajuda. Sellepärast peaks seda kuidagi teisiti väljendama.
- Teiseks, kui sõnal on kaks tähendust, tuleb need selgelt lahku viia, neist ei saa rääkida läbisegi, sest muidu ei saa aru, millest parajasti jutt. Samuti jääb see selgusetuks linkimisel siia. Sellepärast tuleks kaaluda esituse lahutamist eri artiklitesse.
- Kas empaatia on sama mis empaatiavõime? Andres 5. märts 2011, kell 09:17 (EET)
- Tavakeeles pigem jah, psyhholoogia erialakeeles ei pruugi olla. Mis puutub tunnetesse, siis empaat tõepoolest tajubki neid (enda seisukohalt) vahetult, mitte ei tõlgenda teadlikult märke. Mida "vajadused" seal teevad, jääb mulle ausalt yteldes segaseks. - "Empathy is distinct from sympathy,[clarification needed] pity, and emotional contagion.[13] Sympathy or empathic concern is the feeling of compassion or concern for another, the wish to see them better off or happier. Pity is feeling that another is in trouble and in need of help as they cannot fix their problems themselves, often described as "feeling sorry" for someone. Emotional contagion is when a person (especially an infant or a member of a mob) imitatively "catches" the emotions that others are showing without necessarily recognizing this is happening.[14]" Pity on tõlgitud või tõlgendatud ka haletsuseks (took a pity on X - haletses X-i). Selliseid termineid ongi raske yheselt tõlkida (ses mõttes on Wikipedia keelelise vastesysteemi ideoloogia algusest peale vigane).
- Siis tuleks algus ikkagi teisiti sõnastada, sest tunde läbielamine pole tunde tajumine, vaid tunde "tundmine", ja tunde tajumine ei ole selle läbielamine. Igasugune tajumine on (ebateadlik) märkide tõlgendamine, aga tajuda saab ainult füüsilisi esemeid, kui me võtame aluseks sõna terminoloogilise tähenduse. Vähemalt emotsiooni saab võtta füüsilise esemena.
- Kõige loomulikum tõlge oleks "tal oli X-st kahju". Vastav tunne oleks kahjutunne, kuid see sõna on laiema tähendusega, hõlmates ka kahetsuse. Sõna "haletsus" kipub olema põlguse varjundiga. Arvan, et sõna pity vasteks sobiks "haledustunne", mida minu meelest muus tähenduses ei tarvitata.
- "Haledustunne" võiks ju sobida, aga ausalt yteldes see tavakeele intuitiivses kasutuses põhimõistete hulka ei kuulu. Sama veider on, et Tunne on meil suunatud artiklile Tundmus, mis on pehmelt yteldes vanapärane. Yldentsyklopeedial ongi muidugi raske tasakaalustada vajadust erialakeelte terminoloogilise täpsuse järele ning mitteprofessionaalidest lugejate loomulikku soovi, et artiklite liigendus vastaks intuitiivsele keelekasutusele.
- See on tõsi, et ei kuulu, aga asjadest tuleb ju kuidagi rääkida. Kui see on termin, siis see tuleb kuidagi tõlkida. Kui see ei ole termin, siis võib rääkida kellestki kahju olemisest.
- Vähemalt sama oluline kui loomuliku keelepruugi säilitamine on minu meelest mõistete selge eristamine. Selles artiklis siin seda pole.
- "Tundmus" on või on olnud psühhiaatrias kasutatav termin. Psühholoogias ma ei ole seda kohanud. Praegune olukord on mõne psühhiaatri poolt tekitatud, me võime vabalt seda korrigeerida. Andres 8. märts 2011, kell 15:00 (EET)
- "Haledustunne" võiks ju sobida, aga ausalt yteldes see tavakeele intuitiivses kasutuses põhimõistete hulka ei kuulu. Sama veider on, et Tunne on meil suunatud artiklile Tundmus, mis on pehmelt yteldes vanapärane. Yldentsyklopeedial ongi muidugi raske tasakaalustada vajadust erialakeelte terminoloogilise täpsuse järele ning mitteprofessionaalidest lugejate loomulikku soovi, et artiklite liigendus vastaks intuitiivsele keelekasutusele.
- Ma ei saa ikkagi aru, mis vastesüsteemis vigane on. Vasted põhinevad artiklite teemadel, mitte pealkirjade tõlkimisel. Andres 8. märts 2011, kell 07:40 (EET)
- Vastesysteemi viga on (vaikiv) eeldus, et yhele mõistele yhes keeles vastab ka igas muus keeles yks mõiste. Keeltevaheline linkimine ja botikultuur on ju sellele eeldusele rajatud, erandid ei toimi korralikult. Vt näiteks City/Town vs Linn (samuti äriyhingute liigitus, mõned geograafilised mõisted jne) - meil pole mõnikord põhimõtteliselt võimalik yhele teemale yht teemat vasteks seada, keelte mõistestik on liialt erinev.
- Minu meelest seda eeldust pole. Meie teha on, kas ja millega me lingime.
- Inglise vikis on deklareeritud ametlikuks põhimõtteks teema ligikaudne vastavus, kuid see on ilmselgelt liiga liberaalne.
- On võimalik ka bottidel keelata teatud linkide panemine. Selleks tuleb vastav link ümbritseda peitmismärkidega. Andres 8. märts 2011, kell 15:00 (EET)
- Vastesysteemi viga on (vaikiv) eeldus, et yhele mõistele yhes keeles vastab ka igas muus keeles yks mõiste. Keeltevaheline linkimine ja botikultuur on ju sellele eeldusele rajatud, erandid ei toimi korralikult. Vt näiteks City/Town vs Linn (samuti äriyhingute liigitus, mõned geograafilised mõisted jne) - meil pole mõnikord põhimõtteliselt võimalik yhele teemale yht teemat vasteks seada, keelte mõistestik on liialt erinev.
...ja palun, asjakohane link tuli ise kohale. Võetagu ja tsiteeritagu. [1 http://www.epl.ee/artikkel/593798] --Oop 8. märts 2011, kell 21:09 (EET)
- Jah. Aga esiteks, jutt on empaatiavõimest, mitte empaatiast. Jääb lahtiseks, kas tegu on sama asjaga. Teiseks, selle artikli põhjal ei saa otsustada, kas sõnal on teisi levinud tähendusi. Kolmandaks, tuleb võrrelda teiste allikatega. Andres 8. märts 2011, kell 21:28 (EET)
- Jah, loomulikult. Aga siin oleks yldse rohkem viiteid tarvis. Ja erialaallikaid. See on vaid näide yhest professionaalsest kasutajast tavakeelses kontekstis (mis mõnes mõttes olukorra veel segasemaks ajab). --Oop 8. märts 2011, kell 22:20 (EET)
- Muidugi oleks tarvis rohkem viiteid ja allikaid. Andres 8. märts 2011, kell 22:23 (EET)
- Jah, loomulikult. Aga siin oleks yldse rohkem viiteid tarvis. Ja erialaallikaid. See on vaid näide yhest professionaalsest kasutajast tavakeelses kontekstis (mis mõnes mõttes olukorra veel segasemaks ajab). --Oop 8. märts 2011, kell 22:20 (EET)