Arutelu:Eesti valdade loend (1939)

Kannatust, siia tulevad veel vallavanemate, vallavolikogude, endiste valdade jne nimekirjad (millalgi tulevikus, jõudu mööda). --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 12.50 (UTC)

Sellisel juhul ei vasta sisu enam pealkirjale. Andres 21. juuni 2006, kell 12.54 (UTC)

Vastab ikka, lihtsalt ma panen täiendavad andmed eraldi iga valla juurde. Praegu on lihtsalt sõrestik (luukere) üleval, mida jõudumööda täiendama hakkan. Valla talude ja elanike arv, vallavanemate nimed jne. --Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 13.01 (UTC)

Siseministri otsus 29. aprillist 1940 Tärivere valla nime muutmise kohta.

RTL 1940, 41.

Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seaduse (RT 1938, 42, 397) § 1 kolmanda lõike alusel ja Tärivere vallavolikogu ettepanekul 23. detsembrist 1939 ning Tärivere vallavalitsuse esitisel 15. aprillist 1940 muuta Tärivere valla senine nimi ja anda temale uueks nimeks "Iisaku".

Siseminister A. Jürima.

Üldosakonna abidirektor Osk. Angelus.

Kas selle valla artikkel tuleks pealkirjastada Iisaku vald (1939) või Tärivere vald (1939)?

Esimene oleks võib-olla eksitav. Võiks olla ka "Iisaku vald (1940)". Ta võiks olla ka lihtsalt Tärivere vald. Teda tuleks nähtavasti eristada praegusest Iisaku vallast. Sellepärast on praegu vale link. "Andres 2. märts 2009, kell 20:40 (UTC)

---

Võibolla muudaks ka selle artikli nime:1. aprillil 1939 asutatud valdade nimekiri> Eestis 1939 moodustatud valdade loend

Oleks parem küll. - Urmas 29. jaanuar 2007, kell 20:32 (UTC)

Väljavõtted Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 7. oktoobril 1938 (RT 1938, 87, 776).

Otsuse teksti on kokku 31 raamatulehekülge, oleks vajalik see üles riputada täies pikkuses, kasvõi punktide kaupa iga valla kohta käiva artikli juures.

I.

Valdade piiride ühekordse korraldamise seaduse (RT 1938, 37, 337) alusel määran, arvates 1. aprillist 1939, vallad Põllutööministeeriumi Katastri Ameti poolt koostatud valdade kaartidel punase joonega märgitud piires järgmiselt:

Harju maakonnas:

• 1. Anija vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Anija valla maa-alast, välja arvatud Aavere küla ja Pillapalu asunduse maa-alad ning Anija asunduse läänepoolse osa maa-ala, kuni taludeni nr. A-122 ja A-151, viimased kaasa arvatud; b) senise Raasiku valla Paasiku küla ja asunduse maa-aladest; c) senise Peningi valla Kiviloo mõisa järgi oleva Soo-otsa talu ja metsakvartaalide nr. 25, 26, 29, 30 ja 31 maa-aladest; d) senise Alavere valla Uuearu, Pikva, Arava, Soo-otsa, Jõeääre ja Kuusiku külade ning Alavere ja Pikva asunduste maa-aladest.
• 2. Hageri vald ― maa-alaga, mis moodustub senise Hageri valla maa-alast, välja arvatud osa Põrso küla maa-ala.
• 3. Harku vald ― maa-alaga, mis moodustub: a) senise Harku valla maa-alast, välja arvatud Lehmja asunduse maa-ala; b) senise Vääna valla maa-alast, välja arvatud Mõhku ja Türisalu külade ning Peetri karjamõisa maatükkide nr. A-31, A-32 ja A-33 maa-alad.
• 4. Iru vald ― maa-alaga, mis moodustub: a) senise Nehatu valla maa-alast; b) senise Viimsi valla maa-alast; c) senise Jõelehtme valla Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr. 9 talu ja Männiku rabast põhjapool asuvate heinamaade maa-aladest.
• 5. Juuru vald ― maa-alaga, mis moodustub: a) senise Juuru valla maa-alast, välja arvatud Röa ja Purila-Ülejõe külade maa-alad; b) senise Ingliste valla Lauküla ja Ingliste asunduse maa-aladest; c) senise Rapla valla Seli asunduse juures asuva Härgküla metsandiku ja Keila jõest Juuru pool asuvate Hagudi küla heinamaade maa-aladest; d) senise Kohila valla Kärevere küla maa-alast.
• 6. Järvakandi vald ― maa-alaga, mis moodustub: a) senise Järvakandi valla maa-alast; b) senise Kehtna valla valla lahusosast ― Terasoo nr. A-27 talu maa-alast.
• 18. Naissaare vald – maa-alaga senise Naissaare valla piirides.
• 22. Pakri vald – maa-alaga senise Pakri valla piires.
• 24. Prangli vald – maa-alaga senise Pranglisaarte valla piires.

Lääne maakonnas:

• 14. Pühalepa vald – maa-alaga senise Pühalepa valla piires.
• 21. Vormsi vald – maa-alaga senise Vormsi valla piires.

Petseri maakonnas:

• 1. Järvesuu vald – maa-alaga senise Järvesuu valla piires.
• 2. Kalda vald – maa-alaga senise Kulje valla piires.
• 3. Linnuse vald – maa-alaga senise Irboska valla piires.
• 5. Meremäe vald – maa-alaga senise Meremäe valla piires.
• 6. Mäe vald – maa-alaga senise Mäe valla piires.
• 7. Petseri vald – maa-alaga senise Petseri valla piires.
• 9. Saatse vald – maa-alaga senise Satserinna valla piires.
• 10. Senno vald – maa-alaga senise Senno valla piires.
• 11. Vilo vald – maa-alaga senise Vilo valla piires.

Saare maakonnas:

• 4. Kärla vald – maa-alaga senise Kärla valla piires.
• 13. Ruhnu vald – maa-alaga senise Ruhnu valla piires.

Tartu maakonnas:

• 15.Kursi vald – maa-alaga senise Puurmanni valla piires.
• 19. Lohusuu vald – maa-alaga senise Lohusuu valla piires.
• 36. Torma vald – maa-alaga senise Torma valla piires.

Viru maakonnas:

• 16. Narva vald – maa-alaga senise Narva valla piires.
• 19. Piiri vald – maa-alaga senise Kose valla piires.
• 20. Raja vald – maa-alaga senise Skarjatina valla piires.
• 26. Tudulinna vald – maa-alaga senise Tudulinna valla piires.

Kokku 23 valda seniste valdade piirides, neist 16 seniste valdadega sama nime all.

1939. aasta põllumajandusloendus toimus valdade uutes piirides ja selle loenduse tulemused jõuti osaliselt avaldada 1940. aastal (talundite arv, rahvastiku arv talundites, viljapuude, loomade, mesilastarude, köögiviljade kasvupindala jne andmed). Need andmed tuleks liita siia või hiljem valdade artiklitesse. Ja veel on olemas ja Riigi Teatajas avaldatud andmed valdade jagunemise kohta politsei-, kohtu-, kodade valimisringkondade, Põllutöökoja konventide jne tegevuspiirkondadesse. Ka need andmed peaksid wikipedias avaldatud olema.

Tegelikult konstaablite tegevuspiirkonnad on raskem teema. Need ei langenud vallapiiridega kokku, jagunedes tihti eri valdade vahel.

Avaldama peaks need andmed kindlasti, arvan et need loendisse hästi ei mahu ja ei sobi. Seega peaks need kirjutama valdade artiklitesse.Akra 1. veebruar 2007, kell 15:18 (UTC)

Tegelikult oleks hea, kui vallaartiklis oleks ka see piiride lugu, mis otsuses on nagu Anija valla kohta lahti kirjutasid.Akra 1. veebruar 2007, kell 15:33 (UTC)

Muidugi peab see olema. Andres 1. veebruar 2007, kell 15:54 (UTC)

Siseministri otsus 16. märtsist 1939 (RT 1939, 28, 206).

(48 lehekülge.)

1. Anija vallaomavalitsus.

Anija vallaomavalitsusele lähevad üle senise Anija ja Alavere vallaomavalitsuse varad, kapitalid, sularaha, nõudmised ja kohustused ning arhiiv ja jooksev asjaajamine.

Anija vallaomavalitsus maksab:

a) Peningi vallaomavalitsusele ühe kuu jooksul Kr. 1.000.-- senise Alavere vallaomavalitsuse üldotstarbeliste varade arvel; b) Ravila vallaomavalitsusele ühe kuu jooksul Kr. 2.500.-- senise Alavere vallaomavalitsuse üldotstarbeliste varade arvel.

...

Nissi vald (1939) on siin millegipärast Läänemaa all. --Improvisaator 9. juuli 2009, kell 11:40 (UTC)

---

Otepää vald moodustati Vana-Otepää, Päidla, Palupera, Pilkuse ja Valgjärve vallast, Pühajärve vald moodustati Pühajärve, Palupera ja Pilkuse vallast Kas Pilkuse ja Palupera vald jagati Pühajärve ja Otepää valla vahel? --Tiuks 24. august 2009, kell 10:36 (UTC)

Jah. Enamasti moodustati uus vald mitme endise valla osast. Andres 24. august 2009, kell 11:32 (UTC)

Hilisemad muudatused

18. jaanuaril 1945 lahutati Eesti NSV-st Narva, Piiri ja Raja vald Virumaalt; Linnuse, Kalda, Laura, Rootova, Senno ja Vilo vald, enamik Petseri vallast, Järvesuu valla kirdeosa, Meremäe valla kaguosa ja Saatse valla idaosa Petserimaalt; Petserimaa likvideeriti, Võrumaaga liideti Mäe vald, Järvesuu, Meremäe ja Saatse vald; Petseri valla Piusa jõe vasemal kaldal asuv osa liideti Saatse vallaga.

1946. aastal moodustati Hiiu maakond, mille koosseisu arvati Kärdla linn ja Emmaste, Kõrgessaare, Käina ja Pühalepa vald Läänemaalt.

25. veebruaril 1949 asutati Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond.

Jõgeva maakonda arvati Tartumaast Jõgeva ja Mustvee linn ning Avinurme, Jõgeva, Kaarepere, Kasepää, Kuremaa, Kursi, Laiuse, Lohusuu, Saare, Sadala, Torma, Vaimastvere ja Voore vald; Viljandimaast Põltsamaa linn ja Lustivere, Pajusi ja Põltsamaa vald.

Jõhvi maakonda arvati Jõhvi ja Kiviõli linn, Ahtme, Küttejõu ja Sompa töölisalev, Alutaguse, Erra, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Tudulinna, Vasknarva ja Vaivara vald ja Mahu valla Aseri külanõukogu (arvati Lüganuse valla koosseisu).

Viru maakonda arvati Kolga ja Kõnnu vald ja Loksa alev Harjumaalt; Tapa linna ning Lehtse valla Saksi (arvati Assamalla valda) ja Tapa külanõukogu (arvati Undla valda).

Viru maakond koosnes seejärel Rakvere, Kunda ja Tapa linnast, Loksa alevuist ning Aaspere, Assamalla, Avanduse, Haljala, Kolga, Kõnnu, Kunda, Küti, Mahu, Paasvere, Palmse, Rakvere, Roela, Rägavere, Salla, Sõmeru, Undla, Vao, Vihula ja Vohnja vallast.

--Improvisaator 26. august 2009, kell 13:50 (UTC)

Artiklisse tuleks kirjutada, mis ajani (üldiselt võttes, arvestamata üksikute valdadega eraldi toimunud muudatusi) need vallad eksisteerisid. Ehk millal toimus järgmine suurem reform või ümberjagamine, -nimetamine vms. Adeliine 14. oktoober 2010, kell 13:34 (EEST)

Küllap vist. Kui ma õigesti mäletan, siis kaotati vallad 1. märtsist 1950. Andres 16. oktoober 2010, kell 13:03 (EEST)

Vallad endistes piirides

Ülalpool on "Kokku 23 valda seniste valdade piirides, neist 16 seniste valdadega sama nime all." Ma ei suuda leida kokkulepet selle kohta, kas need 23 valda võib kirjeldada igaüks ühes artiklis, mitte kahes, või ei või. Adeliine 2. veebruar 2014, kell 19:52 (EET)

---

Masslingistamine on tootnud valesid linke, tõenäoliselt massiliselt. Kas pöörame tagasi või keegi kontrollib kõik lingid üle? --Andres (arutelu) 13. oktoober 2023, kell 15:19 (EEST)