Arutelu:Eesti rahvakalender

NB! Autoriõigusi omavaid materjale kasutatakse kooskõlas "Berta" autoritega! Paul 20:42, 18 Nov 2004 (UTC)

päevade nimed peaksid maakeeli olema väikese algustähega. meie riigipühad on seaduses vist pea' erandita väikesetähelised (usupühad sealhulgas). 'rahvakalender' samuti. - Urmas 18:52, 18 Nov 2004 (UTC)

Jah, see mu väike näpukas. Paul 19:54, 18 Nov 2004 (UTC)

Rahvakalender tuleb defineerida. See ei ole lihtsalt tähtpäevade nimestik. Ja näiteks töörahvapüha ning sõbrapäev minu teada eesti rahvakalendrisse küll ei kuulu. Andres 19:26, 18 Nov 2004 (UTC)

Defineerin! Paljud tähtpäevad ja pühad on tulnud aja jooksul meile mujalt aga saanud rahvakalendri osaks, nii ka sõbrapäev, mida aktiivselt Eestis tähistatakse. Samuti tähistati töörahvapüha, minu teada osa rahvast tähistab seda tänapäevalgi. Paul 19:54, 18 Nov 2004 (UTC)

Volbripäev nüüd kindlasti sama ei ole mis töörahvapüha; ja rahvusvaheline naistepäev, patrikupäev, halloween ning eelpoolmainitud päevad eesti (!) rahvakalendrisse imho küll ei kuulu, (nagu ka kirikupühad ei kuulu rahvakalendrisse). Sama hästi võiks siis siia lisada ka kaevuritepäeva ja nõukogude miilitsa päeva, neid tähistatakse kindlasti rohkem kui miskit olevipäeva. - Ahsoous 20:15, 18 Nov 2004 (UTC)

Aegade jooksul välja antud rahvakalendrid on neid tähtpäevi avaldanud ja kirjeldanud. Loomulikult on alati ka nende üle väideldud, sest ühele meeldib ja teisele ei meeldi. Kirik oli üks suuremaid rahvakalendri tähtpäevade ja pühade mõjutajaid. Eks needki päevad (kaevuritepäev jne.) peaks kuskil kajastama - siin küll mitte. Paul 20:42, 18 Nov 2004 (UTC)

ega ma ei arvagi et kaevuritepäev siin olema peaks. Ja muidugi eks ta nii ole et mõningad kirikutähtpäevad on rahva hulka jõudnud need peavad muidugi kalendris olemas olema (ja ega siin ka vist muid polnudki) - muidugi kena oleks kui jõuluvana juures suudetaks ära märkida, et sellisel kujul nagu teda praegu tuntakse on tegelikult tegemist hoopis Coca-Cola reklaamist pärineva isikuga ;) (õnneks berta on seda ka teinud)

Kui muidugi rahvakalendrist rääkida, siis võiks siin kalendris olla ka kuude rahvapärased nimetused (?)

Hea mõte! Paul 21:41, 18 Nov 2004 (UTC)

Endiselt kehtib nõue, et pühade nimetustes tuleb kasutada väikest algustähte.

Rahvakalender oli kunagi ajaarvamissüsteem: arvestati, mitu nädalat on ühest tähtpäevast teiseni. Olid ka (sälkudega) esemed, mis täitsid kalendri funktsiooni. Need kaks on eesti rahvakalender kõige otsesemas tähenduses. Praegu enam nendes tähendustes rahvakalendrit ei kasutata.

"Ajaarvamissüsteem tähtpäevade kohta" on minu meelest mõttetu väljend. Ajaarvamissüsteem võib tugineda tähtpäevadele, võib ka mitte. Tänapäeval ei ole spetsiaalset rahvalikku ajaarvamissüsteemi, küll aga on rahva seas tähistatavad tähtpäevad.

Kui rahvakalender on ajas muutuv, siis tuleb defineerida, mis nimelt on ajas muutuv. Praegu tundub olevat implitseeritud, et kalender on tähtpäevade loend. Peale selle ei piisa sellest, kui lihtsalt kokku panna eri aegade tähtpäevad. Otstarbekas oleks ära märkida ka see, millisel ajal mingit tähtpäeva on tähistatud. Näiteks võiks tinglikult ritta panna 19. sakandi, 20. sajandi (näiteks 1975. aasta; tolleaegsesse rahvakalendrisse kuulusid naistepäev, meestepäev ja kalurite päev) ja 21. sajandi rahvakalendri. Emadepäev kuulus rahvakalendrisse ka 1975. aastal, isadepäev mitte, küll aga kuulub viimane praegusesse rahvakalendrisse.

Kindlasti tuleb ära märkida ka seda, et vanu tähtpäevi tähistati juuliuse kalendri järgi. See on oluline sellepärast, et nendega olid seotud ilmaended.

Kuude rahvapäraseid nimetusi pole mõtet linkida. Andres 07:16, 19 Nov 2004 (UTC)

Miks midruskipäevi on kaks tükki? Andres 18. detsember 2005, kell 16.19 (UTC)

Teen ettepaneku rebaste päev, saja päeva ball, tutipäev ja lõpupidu rahvakalendrist välja jätta. Neid on liikuvateks pühadeks ikka natuke palju nimetada, need on lihtsalt paljudes koolides levinud peod või üritused, aga nad pole seotud kalendriga. Koolivaheajad ja spordipäevad pole ju näiteks ka rahvakalendri osa. Ega üldlaulupidu või Õllesummer. Samuti ei saa aru lausest "Advent algab 1. detsember ja kestab neljandast pühapäevast, enne jõule, kuni jõululaupäevani". -- 62.65.237.186 17. jaanuar 2006, kell 04.34 (UTC)

Advendi puhul on alguskuupäev liigne. Advendiaeg algab luteri kirikus neljandal pühapäeval enne jõule. Seda pühapäeva nimetatakse 1. advendiks. Nõus ürituste väljajätmisega. Andres 17. jaanuar 2006, kell 07.58 (UTC)

Selle asja nimi ei ole "Eesti rahva kalender" vaid "Eesti rahvuste kalender" segamini on setu õigeusu ja eesti rahvakalendri tähtpäevad.Akra 29. jaanuar 2006, kell 10.57 (UTC)

Ilmus "Kihnu Roosi kalender 2007", kus on Kihnu tähtpäevad. uudis selle kohta. avjoska 21. juuli 2006, kell 05.20 (UTC)

Välja võetud:

*25. jaanuar - Tatjanapäev ehk tanjapäev

Andres 10. detsember 2006, kell 08:52 (UTC)

Taastasin maha võetud Halloweeni --Dj Capricorn 28. oktoober 2007, kell 21:50 (UTC)

Liikuvate pühade esinemisvahemikes on vigu ja puudusi. Siin on kirjas, et lihavõtted on vahemikus 22. märts...26. aprill ja Suur Reede on vahemikus 17. märts...20. aprill. Reedest pühapäevani on ikka 2 päeva, mitte aga 5 või koguni 6. Kui vastlapäev on õigesti vahemikus 03. veebruar ... 09. märts, siis on nende kuupäevade vahel 35 päeva. Pakun välja, et tuhakapäev oleks vahemikus 04.veebruar.. 10. märts, palvepäev 11. veebruar... 17. märts, kannatuspühapäev 08. märts... 11. aprill, urbepäev 15. märts... 18. aprill, Suur Neljapäev 19. märts... 22. aprill, Suur Reede 20. märts...23. aprill, ülestõusmispüha 22. märts... 25.aprill, tuuleristipäev 09. aprill... 13. mai, linnuristipäev 16. aprill... 20. mai, leheristipäev 23. aprill... 27. mai, suur ristipäev 30. aprill... 03. juuni, suvisted 10. mail... 13. juuni.

Palun tee parandused. Andres 5. aprill 2008, kell 15:08 (UTC)

Valentinipäeva ehk sõbrapäev ei tasu toppida Eesti rahvakalenderisse. See on USAst imporditud kommeertsüritus.

Siin tuleks lähtuda etnoloogide seisukohast, mitte oma suvast. Rahvakalender muutub aja jooksul.

Praegu on artiklis sõbrapäeva kohta üksteisele vastukäivaid ütlusi. Andres 13. veebruar 2010, kell 20:43 (UTC)

Andmebaasis BERTA on sõbrapäev ja muud taolised uuema rahvakalendri tähtpäevadena kirjas. Andres 13. veebruar 2010, kell 20:48 (UTC)

Vana ja uus kalender? muuda

Viimane kommentaar: 4 aasta eest10 kommentaari4 arutelus osalejat

Väide artiklist: Suvehooaega on tavaliselt peetud jüripäevast (23. aprill) (enne 1918 aastat 7 mai) mihklipäevani (29. september) (enne 1918 aastat 13 oktoober). Kas see "enne 1918. a" tähendab, et vana kalendri järgi? Kui nii, siis vana kalendri järgi peaks ju olema nt 29. septembri asemel u 18. september, mitte oktoober?--Bioneer1 (arutelu) 9. juuli 2012, kell 21:16 (EEST)Vasta

Minu meelest on praegu õigesti. Andres (arutelu) 11. juuli 2012, kell 13:01 (EEST)Vasta

Uus kalender läks tsaaririigis käiku 31. jaanuari ööl vastu 1. veebruari 1918, s.t 31.01.1918 23:59:59-le järgnes 14.02.1918. Vana kalender oli uuest eespool (ja sedagi vaid ühe päeva võrra) viimati aastal 200. --kanakukk (arutelu) 11. juuli 2012, kell 14:02 (EEST).Vasta

naljakas. Mina saan ikkagi aru, et sõltuvalt ajaperioodist mindi nt 10 päeva uue kalendriga edasi, mitte tagasi. Vt nt artiklit Grigol Abašidze--Bioneer1 (arutelu) 12. juuli 2012, kell 15:21 (EEST)Vasta

Uus kalender on vanast eespool alates 1. märtsist 300, enne seda oli ta vana kalendriga võrdne või sellest maas (see on muidugi teoreetiline kõik, sest uus kalender loodi alles 16. sajandi lõpus, aastal 1582). Vana kalendri pääle järgnes 31. jaanuarile 1918 nagu ikka veebruarikuu esimene päev, uue kalendri järgi aga 13. veebruar (tsaaririigis 14. veebruar, nemad arvestasid iga 100 aasta tagant suureneva päevade arvu nüüdsama kohe otsa). Ääremärkusena: veebruarikuu päevad 1.–13. ei kadunud kuhugi. Kes oli vkj sündinud 25. jaanuar, siis selle sünnipäev oli nüüdsest 7. veebruar.

Tulles nüüd tagasi teema alguses tõstatud probleemi juurde, siis minu meelest peaks niisamuti olema ukj 29.09 vkj 18.09 (tegelikult küll 15.09) vms, s.t vkj ei saa olla suurem kui ukj (vähemalt mitte enne aastat 200).

Iseasi muidugi, kui siin on mingid muud nüansid. Näiteks töörahvapüha peetakse 1. mail. Hea ümmargune kuupäev. Hoolimata liigaastatest, vanast ja uuest kalendrist peetakse teda 1. mail. Võib-olla on jüri- ja mihklipäevaga sama lugu. Ei olegi midagi arvutatud. Lihtsalt on fikseeritud mingi päev. Vana kalendri kohaselt oli see 6. mai. Uue kalendri järgi 23. aprill. Aga vabalt võinuks ta olla ukj järgi ka 1. aprill, 4. aprill jne. --kanakukk (arutelu) 12. juuli 2012, kell 17:39 (EEST).Vasta

Erinevus tuleb sellest, et tähtpäevade puhul jäetakse kuupäev samaks, kuigi see on kalendrite vahel nihkes, daatumite (näiteks sünnidaatumite ja surmadaatumite) puhul tähistatakse sama päeva eri kuupäevadega. Andres (arutelu) 13. juuli 2012, kell 02:33 (EEST)Vasta

Kuhu panna eliapäev? Andres (arutelu) 26. detsember 2013, kell 23:04 (EET)Vasta

naine 3.11.2015 Milleks pole siin juttu sirvikalendrist, mis oli siiski ainuke kasutuses olev kalender Eestimaa enne päikesekalendrit ?

Rahvakalendriks ei nimetata kalendrit, vaid pigem tähtpäevi. Andres (arutelu) 3. november 2015, kell 20:19 (EET)Vasta

On olemas artikkel Sirvikalender. Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 11:55 (EET)Vasta

"Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918. aasta kalendrireform, kui 1. veebruarile järgnes 14. veebruar. Selle tulemusel nihkusid kõik rahvakalendri tähtpäevad looduse suhtes 13 päeva varasemale ajale" - see on nüüd küll väga imelik jutt! Tegelikult oli ju Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu eesmärk selles, et nihutatda tagasi vale liigaastate arvestusega looduse suhtes juba tasapisi ära nihkunud kuupäevade arvestussüsteem, sest Juliuse kalendris oli iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jäi päikeseaastast maha. Tsiteeritud teksti teine lause on selgelt ebaadekvaatne ja tuleks eemaldada. Loomulikult tekitas Juliuse kalendrilt Gregoriusele üle minek segadust, aga segaduse olemus oli siiski milleski muus, kui praegu kirjas olev väide. --80.235.107.168 21. aprill 2019, kell 20:49 (EEST)Vasta

Lisa teema