Arutelu:Dalton
Tere Teile kasutaja Kyng: ettepanek liita artikliga Aatommassiühik on liigvarane mulle, võimalikud põhjused:
- "dalton" ei ole üldteada aatommassiühik
- "dalton" leiab rakendust kui mitteametlik aatommassiühik
- "dalton" klassifitseeritakse väljaspool SI süsteemi kuuluvaks aatommassiühikuks
jne.
Püüdsin artikli "dalton" sissejuhatuse teha John Daltoni kaudu ja vitamiinide kaudu, sest biokeemias märgitakse vitamiinimolekulidega seonduvat daltonite kaudu.
Ettepanekut võiks kaaluda uuesti kui ka artikkel aatommassiühikud hakkab avanema ....
Mariina 28. mai 2013, kell 08:41 (EEST)
- Teistes vikides on neist kahest asjast räägitud ühes artikliis, 1 dalton = 1 amü. Minumeelest on nad ka suht samamoodi defineeritud. Dalton ehk vanem või siis mõnes erialas levinud nimetus.--Kyng (arutelu) 28. mai 2013, kell 09:03 (EEST)
- Tegu on ühe ja sama mõõtühiku rööpnimetustega. Biokeemias on kasutusel "dalton". Definitsioonides erinevust ei ole. Aga aatommassiühiku definitsiooni on mingil ajal muudetud, aga nii palju kui mina aru saan, muutus siis ka daltoni definitsioon.
- Seetõttu tuleks artiklid liita. Andres (arutelu) 28. mai 2013, kell 13:27 (EEST)
Ma ei saa öelda, et ma teaks, mis on "dalton" ja/või mis on "aatommassiühik" ja seega ei saa ma ka öelda missugune on "dalton"i ja/või "aatommassiühik"u definitsioon, seetõttu tegin alustava artikli, et kui kellelgi mahti lugeda John Daltoni teoseid ja/või molekulaar-atomistlikku teooriat siis saaks ehk definitsiooni ja/või koguni 2 näituseks: a)ajaloolise b)tänapäevase.....
- John Dalton, A new system of chemical philosophy, I part, Manchester:R.Bickerstaff,Strand, London, 1808, veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)
- John Dalton, Meteorological Observations and Essays, 2nd ed, Manchester:Baldwin and Crodock, 1834, Google`i raamat veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)
- Tänu Daltoni ideedele on aatommassiühiku mõiste muidugi üldse võimalik, aga tema seda veel kasutusele ei võtnud, mistõttu selle definitsiooni tema töödest ei leia. Tal on küll nii, et vesiniku aatom on kaaluga 1 ja teiste aatomite kaalud on selle kaalu kordsed. Andres (arutelu) 28. mai 2013, kell 18:43 (EEST)
- John Daltoni teoseid ja/või molekulaar-atomistlikku teooriat
..... definitsiooni ka mina ei osanud, eile-täna leida, aga daltonit kasutatakse erialakirjanduses (osaliselt ja biokeemia näituseks) aatommassiühikuna. Mina mõtlen, et dalton sobib ikka vikipeedias ära märkida isegi kui definitsoonini näituseks täna-homme ei jõutagi ja/või ei osanud mina otsida .... aga tegelikult ma ei tahtnud ju aatommassiühikuid arvutama õppida, ma lihtsalt tahtsin näha kuidas daltoni kirjapilt võiks eesti keele kaudu olla!
Mariina 28. mai 2013, kell 19:03 (EEST)
- Loomulikult tuleb ära märkida. Artiklite sisu tuleb liita ühe pealkirja alla, aga artiklis tuleb kohe alguses ära mainida mõlemad nimetused.
- Definitsioon on ju mõlemas artiklis olemas: 1/12 süsinik-12 (kõige tavalisema isotoobi) aatomi massist. Andres (arutelu) 28. mai 2013, kell 20:02 (EEST)
- Jah ilusad tänud Andres! .... def aga ...ja süsinik... ja isotoop ...ja aatomi mass - jah mul on abiks vikipeedia aga siinkohal ei saa vikipeedia' mind küll aidata, pole parata...Mariina 28. mai 2013, kell 20:22 (EEST)
- Süsiniku aatom on aatom, mille tuumas on 6 prootonit. Neutronite arvust tuumas sõltub, millise isotoobiga on tegu. Kui neutroneid on 6, siis on see isotoop süsinik-12. Arv 12 on prootonite ja neutronite arv kokku. Mass on aine kogus, millest sõltub kaal ja mis annab kehadele inertsi. Andres (arutelu) 28. mai 2013, kell 21:19 (EEST)
Aga muidu nii "tööversioonina" võib nad ju kokku panna, mind ei sega, kui mõtlen aatomi peale siis vahest mõtlen daltonites, mine seda tea..... Mariina 28. mai 2013, kell 13:54 (EEST)