Arutelu:Bodhidharma
Artiklist välja tõstetud, teatmeteosesse vähe sobiv tekst:
Bodhidharma osutab oma tekstis (vaata kirjanduse alt) et, buddha, virgumise otsimine mujalt, väljaspool praegu-siinolevat omaenese lihtsat kehameelt, millegist möödunust, ideaalsekspeetavast ongi see suur illusioon, mis meid nö. poleva hologrammina takistab, kinni hoiab, eksitab. Hea uudis on see, et see takistus pole tegelik; on ainult kujutlus, inimese enese, tema kultuuriruumi, monaadi (Mihhail Lotmani sõnu kasutades) poolt loodud kokkuleppeline mõiste, millele omistatakse liigne kaal. Mõtluse käigus tullakse tagasi selle juurde, millest kunagi keegi lahus pole olnud: sõnade, kontseptsioonide dihhotoomia lahtihargnemise, lahtirullumise koha, selle seina, lahutava joone enese juurde...ja illusiooni kaardimajake laguneb koost. Seda lagunemist, mittekahesust eneses ja kõikjal ümberringi; niinimetatud heureka-efekti vaatlebgi Bodhdharma vabanemise-virgumisena. Sarnasest mõtteviisist on kantud Fred Jüssi ütlus: Täiuslik-tervik on see, millest ei saa enam midagi vähemaks võtta. Gaining is delusion, loosing is enlightenment. K. Uchiyama Opening Hand of Thought.
Kuna stereotüüpselt mõtleme täiuslikust, positivistlikus idealiseerivas hierarhias, absoluudi võtmes, siis on täiuslik-tervik vaid ideaalne, kättesaamatu miski, mille suhtes kõik tegelik alati puudulikuks osutub. See on aga lootusetu positsioon. See ongi rahutu meele enese poolt loodud lõks, mis muudab iga koha, aja ja olukorra vähetähtsaks ja takistab kogemast ennast, ümbritsevat maailma just siin olevat reaalsust moonutamata. Selle moonutuse tõdemusest võrsub miski, mis on olemuslikult meie kõigi pärisosa, iseenese-maailma leidmine. Samuti võib näha soovmõtlemisest vabanevas, moonutamata meeleseisundis kogu teadusliku maailmapildi fookust. Vabaneme pettekujutlustest, näeme maailma olekut, õpime tundma iseennast.
vt. ka Sōtō zeni E.Dōgeni mõtluspraktika ja virgumismeele kohta.