Arutelu:Bengt Gottfried Forselius
Materjal Komenský kohta tuleb üle viia eraldi artiklisse. Andres 12:14, 10 Nov 2004 (UTC)
- Kuus ja pool aastat hiljem. Kordan, et see materjal ei kuulu siia. ~~
- Mul on tunne, et suur osa sellest artiklist on siit maha kirjutatud. Nii tohib teha vaid siis kui oled ise selle kirjatüki autor. Siim 15:25, 10 Nov 2004 (UTC)
Ta oli ka esimene hääliku uurija maailmas kes avastas hääliku-j
- Arusaamatu lause, võtsin välja. Andres 8. märts 2011, kell 21:06 (EET)
Võtan välja ja panen siia, sest esimese poolega pole selge, kas see käib Forseliuse kohta ja teine pool käib kuskile muusse artiklisse.
- Vana kirjaviisi põhimõtted:
- h ei ole enam vokaalipikendusmärk, vaid märgib vastavat häälikut;
- rõhulises kinnises silbis märgitakse pikad vokaalid kahe tähega, nt need, meel;
- rõhulises lahtises silbis vokaalid ühe tähega, seda ka pika vokaaliga lõppevates ühesilbilistes sõnades, nt hä, päle;
- rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märgib järgnev kahehordne konsonant, nt ärra, suggu, sinna, sina;
- sõna lõpus konsonant ühe tähega, nt pätük, pap;
- sõna lõpul lahtises silbis o u asemel, nt tulgo, pörgo;
Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel.
17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas. See kutsus esile opositsiooni Põhja-Eesti vaimulikkonnas. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati koguni Rootsi kuningale, mille tulemusena osa selliseid raamatuid keelati.
Adeliine 23. november 2015, kell 01:27 (EET)
- selle koht on Forseliuse aabitsas. suwa 6. august 2022, kell 13:54 (EEST)
"kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus." Taas? Millal enne Forseliust oli lugemisoskus talurahva hulgas laialdaselt levinud olnud? Velirand (arutelu) 7. november 2020, kell 13:26 (EET)
Siin on surmakuupäev 16. november 1688: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/forselius_bengt_gottfried Velirand (arutelu) 6. august 2022, kell 13:33 (EEST)
Täiendamisruumi muuda
Artiklist Forselius. Võib olla kuskilt kopeeritud. Võib leida veel täiendamiseks vihjeid leida.--Raamaturott (arutelu) 7. august 2022, kell 14:06 (EEST)
Comenius Forselius hakkas juba varakult huvi tundma eestlaste kommete ja kultuuri vastu. Kuigi tema emakeel oli saksa keel, õppis ta selgeks eesti keele ning suhtles tihti talupoegadega. Forselius pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi. Näiteks lugemist õpiti nii, et kooliõpetaja luges teksti valjusti ette ja lapsed kordasid seda niikaua, kuni see neile pähe jäi. Sel viisil lugema õppimine võttis aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja erines hääldusest õige tugevasti. Seetõttu oli ka kirjutama õppimine vaevaline ja aeganõudev ega olnud laste jaoks kuigi huvitav.Forselius püüdis olukorda muuta. Oma kodukohas Harjumaal koondas ta enda ümber talulapsi ning hakkas neid uuel viisil õpetama. Ta laskis lastel valjult tähti hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine hoopis kiiremini. Kuid õpilased vajasid ka paremaid aabitsaid, sest senised olid uuel viisil õpetamiseks sobimatud. Forselius mõistis, et enne uue aabitsa koostamist tuleb muuta senist kirjaviisi, et see vastaks paremini eesti keele hääldusele. Tema põhimõtteks oli kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse.
Talurahva hariduse edendamiseks soovisid kirikuõpetajad ametisse seada köstrid. Köstriks nimetati kirikuõpetaja abilist, kes pidi hoolitsema laste õpetamise eest. Selliste abiliste ettevalmistamiseks asutas Forselius 1684. aasta sügisel ühes Tartu-lähedases mõisas esimese seminari. Seminar on õppeasutus, kus koolitatakse õpetajaid. Vastu võeti eelkõige eesti soost noormehi ja õppetöö kestis kaks aastat. Forselius juhatas isiklikult seminari ning ühtlasi töötas seal õpetajana.
Samal ajal püüdis Forselius oma tegevusele ka laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis kaubapurjekaga Tallinnast Stockholmi Rootsi kuninga õukonda, kaasas kaks tublit õpilast, kes pidid kuninga ja ministrite ees oma teadmisi näitama. Kuningas jäi nendega rahule ning andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Kooliõpetajate ettevalmistamisest sai nüüd Forseliuse ametlik ülesanne. Paari aasta jooksul jõuti Eestimaa eri paikades avada umbes 40 kooli, kus sai haridust üle tuhande lapse.
Varsti läks Forselius koos uute õpilastega teist korda Stockholmi kuningale aru andma. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte ja uppus. Forselius ja tema õpilased hukkusid. Koos Forseliuse surmaga katkes ka tema seminari töö. Nelja tegevusaasta jooksul oli seal õppinud kokku 160 poissi. Umbes 50 neist jõudsid läbida täieliku kaheaastase kursuse ja asusid köstrite või õpetajatena tööle. Tänu neile tekkis Tartu ümbruses ja mujal hulk uusi talurahvakoole, kus õpetati eestlaste lapsi.
Kirjutamistahvlid Kuna paber ja tint olid kallid, siis kasutasid lihtrahva lapsed oma koolitööde tegemiseks puust tahvlikesi, millele kirjutati söe- või kriiditükiga. Hiljem võis kirjutatu maha kustutada ja uuega asendada.
17. sajandil elanud tšehhi õpetlane ja kirjanik Comenius
Forseliusest ei ole säilinud ainsatki maali ega joonistust, seetõttu ei ole teada, kuidas ta välja nägi. Sellel pildil on kujutatud Comeniust, kes rajas uued, lapsekeskse õpetamise põhimõtted. Tol ajal olid need täiesti uudsed ja levisid laialt. Saksamaal õppides tutvus Forselius Comeniuse uuendustega ning järgis neid ka oma töös.
Forseliuse uues kirjaviisis aabits ilmus 1684. aastal
Selle esimeses osas tutvustati tähestikku ja numbreid, millele järgnesid hääldamis- ja silbitamisülesanded. Kolmandas, kõige mahukamas osas olid lugemise harjutamiseks erineva raskusega tekstid. Aabitsa viimasel leheküljel oli pilt kukest, kes õpetab lapsi noodiraamatust laulma.