Arutelu:Barkantiin
Inglise, vene ja poola keelses variandis ja VL andmetel on barkantiin vähemalt kolmemastiline purjekas.--Ken 4. mai 2006, kell 15.51 (UTC)
- Sama ka ENE 1. väljaandes. Andres 4. mai 2006, kell 16.29 (UTC)
Kas kuunar, kuunarpark ja šooner on barkantiini sünonüümid või liigid? Andres 5. mai 2006, kell 06.02 (UTC)
- Eelmainitud on erinevad laevatüübid ja nende märkimiseks peaks kasutama
- väljendit ajaloolised laevatüübid, sest kindlasti on aja kulgedes
- ja tagalase arenedes nimetatud erinevaid laevu sama tüübinimega,
- nagu nt üldnimi vormelauto, mis on ka auto st võrlde
- kuunar, mis on laev. Samas on F1 ka läbi ajaloo muutunud, teisi F-e mainimatta.
- Taglase arengus on sellistel laevadel olnud esialgu raapurjestus segamini
- ladinapurjedega ning hiljem on neid asendatud kahvelpurjedega.
- Seega üleminekul barkantiinilt kuunarile ja täislaevalt kahvelpurjedega
- alusele võidi osasid barkantiine hüüda ka kuunariteks, tingimusel.
- et esimene mast on lühem kui tagumised, tavaliselt oli seda näha
- tengide arvust - esimesel mastil üks ja tagumistel kaks.
- Või siis hilisemast ajast võrrelda marsseil kuunariga, mida oli "Tormilind",
- mis on siis tõesti selle aja mõistes ka barkantiin.
- Suwa 5. mai 2006, kell 13.40 (UTC)
- Ei saa aru. Nad ei ole siis sünonüümid ega liigid? Siis ei saa öelda, et nad on barkantiini nimed. Andres 5. mai 2006, kell 14.17 (UTC)
- On küll sünonüümid, Kui ei oleks siis vaevalt merenduse asjatundjad, ise endised kaptenid julgeksid seda raamatusse kirjutada. Kõige kättesaadavam Teile on vist "100 Laeva", kus see sees on. Selge see, et laevad arenesid tüübi raames, kuni uue tüübini. Suwa see on sama teema lahing, mille me sinuga Kuunari ja Kaljase nimede päras arutelu:purjekas juures maha pidasime.Akra 5. mai 2006, kell 17.23 (UTC)
- Tahan teada, kas Sa tead, mis vahe on tavalisel kuunaril ja marseil-kuunaril, milleks väidad "Tormilinnu" olema.Akra 5. mai 2006, kell 17.23 (UTC)
Vikisõnaraamatust:
Parkantiin ka barkantiin ehk kuunar-park.Br.barkentine.3-6 mastiline purjelaev,mille fokkmast on täisraapurjestusega.Teised mastid kannavad pikkipurjestust - kahvelpurjeid ja topseleid.Kliiverpoomi peal on 3-4 eespurje,fokkmasti ja grootmasti vahel paiknevad 3 taakslit ülestikku.Fokkmast koosneb lühemast alamastist ja kahest eraldi tengist - marss ja praamtengist.Praamtengi ülaosa nimetatakse roiltengiks.Ülejäänus pikipurjedega mastid koosnevad ühest alamastist ja ühest tengist.Täisraapurjed on alumine raapuri,mis kannab selle masti nime,millele on kinnitatud - fokkmastil fokk,grootmastil groot jne.Järgmised raapurjed on marsspuri ehk marssseil,praampuri ehk pramseil ja roilpuri.Ühe marsspurje asemel võib olla kaks - alammarsspuri ja ülamarsspuri,samuti võib olla kaks raapurje praampurje asemel - alapraampuri ja ülapraampuri.
Andres 18. jaanuar 2008, kell 01:49 (UTC)
- Ei leidnud sõnaraamatust seda artiklit. See artikel on koos kolmest eri teemast- 1. Parkantiin.
- 2. Mastide ehitus -Fokkmast koosneb lühemast alamastist ja kahest eraldi tengist - marss ja praamtengist.Praamtengi ülaosa nimetatakse roiltengiks.Ülejäänus pikipurjedega mastid koosnevad ühest alamastist ja ühest tengist.
- 3.Raapurjede nimed ja paigutus - Täisraapurjed on alumine raapuri,mis kannab selle masti nime,millele on kinnitatud - fokkmastil fokk,grootmastil groot jne.Järgmised raapurjed on marsspuri ehk marssseil,praampuri ehk pramseil ja roilpuri.Ühe marsspurje asemel võib olla kaks - alammarsspuri ja ülamarsspuri,samuti võib olla kaks raapurje praampurje asemel - alapraampuri ja ülapraampuri.Akra 18. jaanuar 2008, kell 22:23 (UTC)
- Tõin lihtsalt vikisõnaraamatust kustutatud teksti siia. Kui sellest midagi kasu on, siis kasutage. Andres 19. jaanuar 2008, kell 07:34 (UTC)
Lehelt Parkentiin:
Parkantiin,ka barkantiin ja shooner.Ingl.k.-barquentine Kolme kuni kuuemastiline purjekas,mille fokkmastis on raa- ehk täispurjestus,teised mastid kannavad pikipurjeid - kahvepurjeid ja topseile.Fokkmasti ees,kliiverpoomi ja pukspriidi peal on 2-3 eespurje ehk kliivrit,teiste mastide vahel paiknevad ülastikku 2-3 taakseili ehk taakslit.Fokkmast koosneb alamastist,marsstengist ja praamtengist,mille ülemist osa nimetatakse roiltengiks,kui seal kantakse roilpurje.Ülejäänud mastid koosnevad alamastist ja ühest tengist.Alamasti külge kinnituvad kahvelpurje poom ja kahvel,tengi abil heisatakse topseil.Purjede nimed sõltuvad mastist - fokk,fokkmarsspuri,fokkpraampuri,fokkroilpuri,grootpuri,groot-topseil.besaanpuri,besaantopseil.Nüüdisajal on kasutusel mõned b-d õppelaevadena.4 mastiline "Esmeralda" Tsiilis ja 3 mastiline "Barba Negra" Kanadas
Andres 3. veebruar 2008, kell 12:57 (UTC)
Kuunarpark ja barkantiin on kaks täiesti erinevat taglast. Barkantiinil on artiklis kirjeldatud purjestus, aga kuunarpark on minu teada 4-mastiline laev, millel on eesmistes mastides raapurjestus ja tagumistes pikipurjestus. Tõsi, selliseid peaks olema õige vähe ja viidet leida nii lihtsalt ei suuda. --Hummel15 (arutelu) 4. september 2019, kell 22:35 (EEST)
- Juhindusin Inglise-eesti meresõnaraamatust. Pealegi oli "kuunarpark" suunatud barkantiini peale. Niisugust linki ei saa kasutada alajaotuses "Vaata ka", mis suunab samale artiklile. arutelu 5. september 2019, kell 01:12 (EEST)