Arutelu:Avatud ülikool

V-o tuleks see teisaldada pealkirja alla "kaugõpe" ja siis samas artiklis mainida ka terminit "avatud ülikool", mis on ilmselt kitsam(?) (juhul kui kaugõpe omandatakse mitte ülikoolis, vaid nt kõrgkoolis vms)--Bioneer1 (arutelu) 3. september 2012, kell 20:59 (EEST)

Ma ei tea, Tallinna Ülikoolis on olemas nii avatud ülikool kui ka kaugõpe ja need on eri asjad. Andres (arutelu) 4. september 2012, kell 00:33 (EEST)

Mulle tundub, et see mõiste erineb kooliti. Tartu Ülikoolis paistab avatud ülikool olema õppevorm, mille kohta võiks öelda kaugõpe. Kaugõpe on minu arvamise järgi õppevorm, kus suurem osatähtsus on iseseisval tööl, s.t loengud-praktikumid-seminarid toimuvad vähendatud mahus. Avatud ülikool on minu arusaamade järgi õppetöö korralduse viis, mis sarnaneb statsionaarse õppetööga: erinevused on selles, et õpitavate ainete hulk on õppija enese valida (võib ka näiteks ainult ühe õppeaine deklareerida) ning õppemaks on mõnevõrra kõrgem. --kanakukk (arutelu) 4. september 2012, kell 01:10 (EEST).

Tallinna Ülikoolis on avatud ülikool niisugune õppevorm, mis ei ole otseselt seotud tasemeõppega. Inimene, kes tasemeõppes ei õpi, võib võtta mingeid kursusi. Kui ta hiljem tasemeõppesse astub, saab neid arvestada. Avatud ülikooli kaudu käib ka kursuste korduvõppimine neile, kes pole eksamit või arvestust suutnud pooleteist aasta jooksul sooritada.

Seevastu kaugõpe on tasemeõppe vorm. Andres (arutelu) 4. september 2012, kell 06:53 (EEST)

VE-s on ju öeldud "ilma formaalset ülikooli vastuvõtmist läbimata" ja kaugõppega pole seda seostatud. Kaugõpe on tasemeõppe vorm. Andres (arutelu) 4. september 2012, kell 06:56 (EEST)

lisasin selle väite--Bioneer1 (arutelu) 4. september 2012, kell 15:49 (EEST)