Arutelu:Atlandi harta

Viimase kommentaari postitas Evelbri 13 aasta eest.

Tegelikult oli Atlandi harta puhul tegemist pettusega. Ameerika Entsüklopeedia viimases väljaandes on Atlandi harta kohta selgelt välja öeldud: "Ehkki ta polnud ametlik dokument, oli ta Teise maailmasõja ajal tegusaks propagandarelvaks teljeriikide vastu."[1]

See on eemaldatud viitega inglise vikile. Mina ei tea, mida silmas peetakse. Andres 16. mai 2010, kell 18:37 (EEST)Vasta


Atlandi Harta pettuseks kuulutamine on Eesti poliitik Kalju Mätiku isiklik tõlgendus ajaloost, inglise keelse wiki artikkel ei anna mingit alust kuulutada Atlandi harta pettuseks, pigem vastupidi.

Evelbri 17. mai 2010, kell 01:20 (EEST)Vasta

Inglise vikis räägitakse sellest, et seda dokumenti ei allkirjastatud. Peale selle, Balti riikide ja üldse Ida-Euroopa suhtes ta ei toiminud. Andres 17. mai 2010, kell 18:13 (EEST)Vasta

Jap, kuid pettusest pole kusagil juttu. See, et harta 1 punkti kaheksast ei mindud relva jõul täitma, ei muuda kogu hartat pettuseks, liiatigi kui sellest on küllaltki otseselt välja kasvanud GATT. See, et Eestile tehti mingil ajalooperioodil liiga, ei tähenda, et üleagarad rahvuslased peaks tagantjärele ajalugu ümber kirjutama.

Evelbri 17. mai 2010, kell 19:02 (EEST)Vasta

Ainult üks punkt? Kui neid kaheksat punkti lugeda, siis võib-olla leiab ühe punkti, mida täideti, aga mitte ühte punkti, mida ei täidetud. --kanakukk 17. mai 2010, kell 19:28 (EEST).Vasta

Just, seda ma räägingi, et otsest pettusest või harta mittetäitmisest ei saa siin juttu olla. 1. punkt - täideti niivõrd-kuivõrd 2. punkt - täideti (vt. sõnastust, "nende soov on") 3. punkt - täideti 4. punkt - täideti 5. punkt - täideti 6. punkt - täideti 7. punkt - täideti võimaluste piires 8. punkt - täideti, sealjuures võib väita, et relvajõul Baltikumi vabastamine oleks vastuolus 8. punktiga.

Evelbri 17. mai 2010, kell 20:19 (EEST)Vasta

Minu meelest ei ole ikka päris nii, et kirjutan: ma tõesti väga loodan, et oleks nii ja naa, aga midagi sisulist selleks ei tee (või noh, see tähendab et muidugi võib niisuguseid deklaratiivse sisuga dokumente ja artikleid kirjutada, aga kui ma tegudes väljendun sellele risti vastupidi, siis ei oma see ju mingit väärtust ja on sisuliselt pettus). Jah, USA iseenesest ei tunnustanud Baltikumi annekteerimist kuni NSV Liidu lagunemiseni, aga minu meelest oleks saanud justkui rohkem teha. Ka näiteks Solženitsõn mõistis teravalt hukka, et Lääs käitus nii, nagu ta käitus.
Muide, ehk selgitaksite, mismoodi täideti seda puntki: "Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad, et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud."
--kanakukk 17. mai 2010, kell 21:13 (EEST).Vasta

Dokumendis pole mitte kordagi mainitud, et kõiki selle punkte täidetakse sõjaliste vahendite abil, see oleks ka absurdne. Jätkates sama loogit, mida siin välja on toodud, võib väita, et muu hulgas on pettus ka Genfi konventsioon, erinevad inimõiguste hartad jmt. Praktikas on teooria ning praktika kaks erinevat asja ning reaalpoliitilised force majeurid takistavad tihti paberil olevate kenade sõnade täideviimist. De jure on dokument tiptop, de facto täideviimine raskendatud. Väljaspool naiivset fantaasiamaailma on kõikide oluliste dokumentide rakendamine raske, kui pole täpselt määratletud tingimuste rikkumisega kaasnevaid sanktsioone (ka. sõjalisi).

Äärmisel juhul võib pettusest rääkida NSVLi kontekstis, kes hiljem lubas dokokumendis kirjapandut järgida, seda aga teadupoolest ei sündinud.

Lepingu teist punkti täideti kenasti, taolistes lepingutes on iga sõna lisatud peale põhjalikku kaalumist, st. respekteerima EI tähenda relva ähvardusel nõudma vms.

Veel mõned kommetaarid - esiteks, kuna hetkel ei ole 100% täidetud kõik Tartu rahu tingimused, siis kas see tähendab, et lepingu näol on tegemist pettusega? Ja teiseks, ei ole poliitikute asi otsustada, kas Atlandi harta on pettus.

Evelbri 18. mai 2010, kell 00:52 (EEST)Vasta

See ei ole faktiküsimus. Vikipeedia ei peaks kirjutama, et see oli pettus, kuid Kalju Mätiku jt hinnangutest ning sellega seotud lootuste luhtumisest võiks (tuleks) küll kirjutada. Samuti võiks kirjutada selle mitteallakirjutamisest. Andres 18. mai 2010, kell 02:31 (EEST)Vasta
Jamh, nõus. Iseenesest tuleks siis vast kirja panna kogu allakirjutamise-mittekirjutamise saaga ehk siis võiks vast veidike pikemalt sellest.

Evelbri 19. mai 2010, kell 13:07 (EEST)Vasta

Kas kui Nato ei tuleks meile appi kui meid rünnatakse(suure tõenäolisusega ei tuleks ju)kas ta oleks kohe pettus siis we? See "pettus" ei olnud ju ettekavatsetud.Lihtsalt ei julgetud.Aga lepingupunkti rikuti küll.

Naase leheküljele "Atlandi harta".