Arutelu:Aruküla raamatukogu

Meil on Tartu Ülikool aga siis teisalt Aruküla raamatukogu? Kas raamatukogu on vähemtähtsam asutus kui ülikool? Või mispärast ühel puhul tarvitame majusklit, aga teine peab minuskliga leppima? --kanakukk (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 22:53 (EET).

Tegelt on ju mõlemad kirjutamisviisid õiged. Mõnes mõttes võimalik, et maitseasi, aga arvaks küll, et kui vähegi võimalik, võiks vähemalt artikli nimeks olla ametlik nimetus.-- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 23:07 (EET)

Eesti õigekirja kohaselt tuleb liiginimi kirjutada väiketähega, suurtäht on lubatud ametlikes dokumentides. Ylikoolide puhul on meil suurtähekasutus tegelikult ebajärjekindel; põhiargument suurtähe poolt on segadus artikleis, kui kontekstist ei selgu, kas keegi käis nt "Tartu Ülikoolis" või mõnes teises "Tartu ülikoolis". Kujutelm, et suurtäht teeb asutuse tähtsamaks, on muidugi visa kaduma. Seepärast kirjutavad mõned ka kõikvõimalikke nimesid läbivate suurtähtedega ("TARTU ÜLIKOOL"), aga meie seda rumalust järele ei tee. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:38 (EET)

Mis ametlikesse nimetustesse puutub, siis paljud asutused ei ole ka ise ses suhtes järjekindlad. Mul pole aimugi, kuidas Arukyla raamatukogu ennast oma dokumentides kirjutab, aga olen valmis Stenbocki maja suveniirkommi peale kihla vedama, et nende pabereist leiab näiteid mõlemast kirjaviisist. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:40 (EET)

Muide, kui artiklis on pilt, mis näitab asutuse seinal olevat suurt kirja yhes kirjapildis, siis on veider, kui keegi tuleb nurisema lootuses, et kuskil on teine kirjapilt veel ametlikumas esituses. --Oop (arutelu) 10. märts 2013, kell 18:57 (EET)

Tallinnas on näiteks selline hoone, kus seisab "SOKOS HOTEL VIRU" ja "HOTELL VIRU". Niisamuti olen kohanud kauplusi, kus seisab suurelt ja punaselt "SELVER", vahel käin ka sellises poes, millel ilutseb "säästu [reavahetus] market". Asjaolu, et keegi oma nime kirjutab läbivalt suure või väikese tähega, stiliseerib seda muul moel, ei ütle ju midagi kirjakeelenormi kohta (või nagu Oop asjakohaselt tähendas: "/---/ aga meie seda rumalust järele ei tee"). Tõsi, normide pidev rikkumine loob eelduse nende leevenemisele (selle koht vt nt: "Maris Jõks: käime kontserditel ja muuseumites", PM, 04.10.2012). Vikipeedia ei ole muidugi revolutsiooni tegemise koht, s.t ma saan aru, et siin maksab kirjakeelenorm. Aga sellega seoses üks tähelepanek. Oop kirjutab et "suurtäht on lubatud ametlikes dokumentides". See ei ole õige. Eesti keele käsiraamat kõneleb hoopis ametlikkusest, mis omakorda annab kogu loole teise tähenduse: mingit põhikirja või muid dokumente ei pea üldse olema. Kui öeldakse, et tuleb panna end ametlikult riidesse, siis räägitakse ju viisakusest, esinduslikkusest, väärikusest, tähtsustamisest. Kui igal inimlapsel peab olema nimi (hiljemalt 1 kuu jooksul pärast sündi!), miks siis organisatsioonid-asutused kuidagi ebamääraselt läbi ajama (aga seda see Tartu ülikool ja Aruküla raamatukogu ju on)? Kas me ei võiks neid tähtsustada? --kanakukk (arutelu) 13. märts 2013, kell 17:28 (EET).

Eesti ortograafid on nyydseks juba aastakymneid rääkinud, et suur- või väiketähtede kasutamine ei sõltu asjade tähtsusest, samuti ei anna kellelegi ega millelegi tähtsust juurde ega võta seda ära - aga ma olen juba kaotanud lootuse, et inimesed sellest lihtsast asjast aru saaksid. Kas sa kirjutad EMA ainult suurtähtedega? --Oop (arutelu) 13. märts 2013, kell 18:51 (EET)

P.S. Vt: 1, 2 --Oop (arutelu) 13. märts 2013, kell 18:53 (EET)

Internet on kindla ja üldtuntud arvutivõrgu nimi mis kirjutatakse suure algustähega.

Mis on sellise inimese nimi, kes võtab sõna teemal, millest ta midagi ei tea, ning ei oska ka oma lausesse koma panna? Selle kohta tehti 2008. aastal Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus, ehkki ajalehtede keeletoimetajad olid selle teema juba varem ära otsustanud. Suure algustähega Internet oli kunagi tõepoolest konkreetse võrgu nimi, kuid tänapäeval kasutatakse seda yldnimena kogu ylemaailmse võrgustiku kohta, mis hõlmab ka teisi, varem iseseisvalt toiminud võrke (nt Usenet). Inglise keeles on see tänini suure tähega, aga inglise õigekiri eesti keeles ei kehti. --Oop (arutelu) 13. märts 2013, kell 21:00 (EET)

Sry. Oop, aga loe see soovitus (ja see ei ole otsus) ikka ise ka läbi, millele sa viitad. -- Ahsoous (arutelu) 13. märts 2013, kell 22:08 (EET)