Arutelu:Anna Karenina (täpsustus)

Minu meelest peaks kõik filmid olema jutumärkides ning ühesuguse pealkirjaga. --Andres (arutelu) 24. oktoober 2023, kell 21:04 (EEST)

Minu meelest selleks ei ole vajadust ja otsitav artikkel on lihtsamini leitav, kui terve artiklipealkiri on näha. Pikne 25. oktoober 2023, kell 18:16 (EEST)

Siis tuleb teisiti sõnastada. "Anna Karenina" ei saa olla Anna Karenina (film 1910). --Andres (arutelu) 25. oktoober 2023, kell 18:19 (EEST)

Milline sõnastus on parem? Pikne 25. oktoober 2023, kell 18:43 (EEST)

Ma ise eelistaksin niisugust vormistust:

"Anna Karenina" on ka mitme filmi ja seriaali pealkiri:

• "Anna Karenina" (1910)
• "Anna Karenina" (1911, nimiosas M. Sorohtina)

Kui tahad jätta nii, nagu Sul on, siis peaks sõnastama nii:

"Anna Karenina" on ka mitme filmi ja seriaali pealkiri. Artiklitel nende kohta on järgmised pealkirjad:

• Anna Karenina (film 1910)
• Anna Karenina (film 1911) (nimiosas M. Sorohtina)

--Andres (arutelu) 25. oktoober 2023, kell 19:02 (EEST)

Sedasi rangelt võttes minu meeles on ka sinu pakutud sõnastus küsitav, kuna loetletakse eeskätt filme, mitte pealkirju kui selliseid. Mulle tundub, et täpsustuslehe teema ja täpsustuslehel loetletavad teemad ei ole päris lõpuni ühitatavad, nii nagu sa mõtled, et võiks olla.

Minu meelest võiks mõelda nii, et loetletakse lihtsalt märksõnu või teemasid ühes täpsustavate märkustega või märksõnade ja märkuste paare.

Ma ei tea, milline oleks kõige parem kokkuvõttev lause, aga see võiks ühetaolisuse ja lihtsuse huvides sobida igasuguste asjadega, nii nendega, millel on pealkiri, kui kui ka nendega, millel on nimi või nimetus, nii nagu see "<x> may also refer to" inglise vikis.

Eks Ahsoous vormistas siin punktid alul inglise viki eeskujul. Ma jätsin nende vormistuse praegu enamvähem samaks, eemaldasin vaid liigsed siselingid. Pikne 21. november 2023, kell 20:45 (EET)

Kui loetletakse filme, siis tuleb kasutada filmide pealkirju, mitte artiklite pealkirju. Aga noh, täpsustuslehel ju tegelikult loetletaksegi artikleid, kuigi vormistada võib ka filmide loeteluna. Aga nagu ma ütlesin, ma eelistaksin niisugust vormistust, kust artiklipealkirjad näha ei ole. Lugeja saab klõpsata, teda ei huvita, mis artikli pealkiri on, ja toimetajal on hõlbus pealkirja vaadata.

Ma ei saa aru, mis on märksõnad ja teemad.

täpsustuslehe teema ja täpsustuslehel loetletavad teemad ei ole päris lõpuni ühitatavad

Ma ei saa aru, mis see tähendab.

Ma ei pea vajalikuks ühtset vormistust kõigile täpsustuslehtedele.

Minu poolest võib vormistada erinevalt, peaasi jutt klapiks. Praegu ei klapi. Ma leian, et pole tarvis välja mõelda kontseptsioone, mille järgi mitteklappiv jutt ikkagi klapib. --Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 22:24 (EET)

Minu meelest vaatad sa asjale liiga rangelt või sa tõlgendad asjatult kitsalt seda, mis asju täpsustuslehel loetletakse.

Sinu pakutud kokkuvõtvad laused räägivad pealkirjadest, aga järgnevas loetlus on artiklite pealkirjad ühes täpsustavate märkustega ehk loetletakse artiklite teemasid või teoseid, mitte lihtsalt pealkirju. Minu meelest rangelt võttes ei klapi asi ka nii ja ma ei saa päriselt aru, miks seda praegusest paremini klappivaks pead.

Kui täpsustuslehel on oma teema, siis on see sõna või väljend. Loetletud artiklid on teistel teemadel. Samas räägib täpsustusleht lühidalt ka nende teiste artiklite teemadest. Sellepärast ka ei klapi asi liiga rangelt võttes niikuinii.

Ma pean silmas märksõnu nagu "Anna Karenina (film 1910)" ehk märksõnu tavatähenduses. Teemade all ma pean silmas artiklite teemasid. Iga teema on siin ära toodud eraldi punktina, mis koosneb märksõnast (artikli pealkiri) ja vajadusel täpsustavast märkusest. Selleks et asjale nii vaadata, pole minu meelest mingit erilist kontseptsiooni vaja välja mõelda.

Ma ei tea, võib-olla jutumärgid tekitavad siin kuidagi segadust, aga kui suulises kõnes öelda, et "Anna Karenina võib olla romaan, laev või isik", siis see tundub mulle keeleliselt loomulik. Kui nii saab öelda, siis tundub ka põhimõtteliselt sobilik loetelu täpsustavate märkustega laiendada. Kirjalikult saab seda laiendatud loetelu mitut moodi vormistada, muu hulgas punktloendina.

Võib-olla võiks öelda ka umbes nii: "Anna Karenina võib tähendada järgmist" (nii nagu ka artiklite päistes täpsustusmärkustes viitame täpsustuslehel toodud teistele tähendustele).

Ma ei mõtle, et kõik täpsustuslehed peavad olema ühtse vormistuse või sõnastusega, aga üldjuhul võiks ikkagi olla, selleks et lugejal oleks kergem orienteeruda. Antud juhul lisaks ei pea piirduma filmide ja sarjade loetlemisega. Kui nüüd iga võimaliku eri tüüpi asja kohta eraldi lause kirjutada, siis ajame täpsustuslehe asjatult keeruliseks ja kokkuvõttes on lugejal nii raskem õiget artiklit leida.

Sulgude peitmisest oleme enne ka rääkinud. Kui pealkirja sulgudes osa on näha, siis selle järgi leiab lugeja õige artikli sageli kiiremini üles, ilma et oleks vaja lisamärkusi vaadata. Eks sellepärast inglise vikis ja veel hulgas keeltes kasutatakse sellist vormisust. See läheb muuseas kokku ka täpsusmärkuste vormistusega artiklite päistes, kus me samuti pealkirja sulgudes osa ei peida. Pikne 22. november 2023, kell 19:04 (EET)

No täpsustusmärkusel on teistsugune sõnastus, sinna pealkirjad sobivad. Andres (arutelu) 30. aprill 2024, kell 22:36 (EEST)