Arutelu:Anatoli Karpov

Viimase kommentaari postitas Andres 13 aasta eest.

Ta on saavutanud 3163 mängitud mängus 1118 võitu, 287 kaotust ja 1480 viiki.

Selliste andmete puhul on tarvis öelda, millise seisuga need andmed on. Andres 21:44, 19 Dec 2004 (UTC)

saavutanud 287 kaotust... ;) - tegelikult lisaks sellele, mis seisuga need andmed on, tuleks näidata ka seda, mis tüüpi partiidega tegu on - Ahsoous 21:53, 19 Dec 2004 (UTC)
Jah, ja mis ajaks ta need mänginud oli. Aga näen, et ma kordan ennast. Kaks aastat tagasi rääkisin sama juttu.

Karjääri kõrghetkel oli tema ELO koefitsient 2816 punkti.

Millal see oli? Ja kui suur see koefitsient praegu võiks olla? Andres 28. september 2006, kell 11:27 (UTC)
Elo ei tohiks kirjutada läbiva suure tähega, kuna tegu ei ole lühendiga ning igaks juhuks soovitaks sõna koefitsient kasutajatel järgi vaadata mida too sõna tegelikult tähendab ning mõelda, kas seda ikka saab kasutada (eelistaks ikkagi sõna reiting) - Ahsoous 28. september 2006, kell 12:20 (UTC)
tõstsin selle lause artiklist üldse välja, sest ... veel üks kommentaar... tuleks lisada ka seda, millise Eloga oli tegemist, sest neid arvutavad päris mitmed organisatsioonid ja päris mitmel moel. Ahsoous 28. september 2006, kell 12:59 (UTC)
Kas mõni neist "Elo koefitsientidest" on olnud või on FIDE reiting. Arvan, et me ei saa terminit "Elo koefitsient" päris kõrvale jätta, kui see väljend meile ei meeldi. Nimetuse tähendus ei pea tuleneme selle koostisosade tähendusest. Kuskil peaks selgitama, mida selle all on mõeldud. Ja "ELO" peaks figureerima vähemalt ümbersuunamises. Andres 29. september 2006, kell 05:59 (UTC)
kordan veel Elo ei ole koefitsient... võta või võõrsõnade leksikon lahti... asi ei ole mitte selle teise sõna meeldimises või mitte (saan aru et see on jõudnud eesti keelde vene keele vahendusel, kus räägitakse individuaalkoefitsiendist, aga see sõna ise on vale) - Ahsoous 29. september 2006, kell 07:03 (UTC)
Ja veel [lehe andmetel on Karpovi läbi aegade kõrgeim FIDE reiting olnud 2780. - Ahsoous 28. september 2006, kell 13:10 (UTC)

vat ma ei tea aga mulle hakkab miskil põhjusel (ja räigelt) vastu isanime kirjutamine eestikeelses tekstis. - Ahsoous 28. september 2006, kell 12:08 (UTC)

isegi ENE-s on ju isanimega --Dj Capricorn 28. september 2006, kell 14:44 (UTC)
Isanimi võiks olla nagu praegu, aga hääldus tundub üleliigne ja venitab artikli alguse liiga pikaks (nimi 3x). Äkki piisaks, kui panna rõhumärgid venekeelse nimekuju peale? --Metsavend 29. september 2006, kell 05:57 (UTC)
Artikli alguse pikkus võib tõesti olla probleemiks. Võib-olla oleks lahenduseks see, kui me esimeses lauses toome ära ainult ees- ja perekonnanime koos hääldusega ning teises lõigus toome täieliku nime vene ja eesti keeles koos hääldusega. Olen rõhumärkide kasutamise vastu, sest nime normaalkujus neid ei kasutata ning seetõttu on nad eksitavad. Andres 29. september 2006, kell 06:02 (UTC)
Teine võimalus on tuua esimeses lauses ära täielik nimekuju koos hääldusega ning allpool venekeelne nimekuju. Või siis jälle alguses ainult nimi, pärast venekeelne nimi ja hääldus. Andres 29. september 2006, kell 06:05 (UTC)
Minu meelest on isanime äratoomine vene nimede puhul hädavajalik. See on vene nime osa täpselt samamoodi nagu näiteks USA-s teine eesnimi. Andres 29. september 2006, kell 05:59 (UTC)
et see venekeelses nimekujus ära tuua selle vastu pole mul miskit aga kui see isanimi ikka eesti keelde panna siis tuleks sinna imho kirjutada Jevgeni poeg ... - Ahsoous 29. september 2006, kell 07:03 (UTC)
Miks? Andres 29. september 2006, kell 22:27 (UTC)
see on minu isiklik arvamus, et mina jätaks isanime eesti keeles ära toomata (ning see variant, mis artiklis on, on minu meelest lihtsalt rõve vaadata... aga maitseid on erinevaid) - Ahsoous 29. september 2006, kell 22:31 (UTC)
Ei ole sel "Jevgenjevitšil" viga midagi. Ja nimesid yldjuhul ei tõlgita, või me hakkame kõigist islandlastest "poegi" ja "tytreid" tegema. Ja tõlgime Vene presidendi eesnime vene ja perekonnanime prantsuse keelest ära. --Oop 2. oktoober 2006, kell 18:35 (UTC)
ma ytlesin, et mina vene isanimesid eesti keelses tekstis ära ei tooks, muud ma ei taotle, kõik. - Ahsoous 2. oktoober 2006, kell 18:55 (UTC)
Minu meelest on vene nimede puhul isanimede esitamine ka eestikeelse teksti puhul asjakohane ja õige. Olen ise seda tava alati jälginud, sest mulle tundub nii loomulik ja ma kasutan ka igapäevases kõnes vene isikuid mainides nende isanimesid (kui need mulle muidugi teada on). Mäletan aga hästi, kuidas veel ise koolis käies põhjustasin 1990. aastate keskel pedagoogide pahameele, sest olin oma referaadis Venemaa riigimehed koos isanimedega ära toonud.
Küsimus, mis minul tekib seoses konkreetse situatsiooniga, on pigem selles, et kas eesti tähtedega lahti kirjutatud vene nimede puhul on üldse vajalik hääldust märkida? Ainus võimalus midagi valesti lugeda on asetada rõhk valele silbile, aga sama oht on ju olemas ka mitmete eesti (eriti uuemate) nimede puhul. -- Toomas 2. oktoober 2006, kell 20:26 (UTC)
Noh, rõhu pärast ja täishäälikute pikkuse pärast tulebki hääldus märkida. Ja ka eesti nimede puhul tuleb see märkida, kui see tavapärasest erineb. Andres 3. oktoober 2006, kell 06:44 (UTC)
see on küll väga armas, aga tuletaks meelde et sellel suurel laial maal on hulganiste ka muid rahvaid, kes aga mitte sugugi ei demonstreeri oma isanimesid. - Ahsoous 3. oktoober 2006, kell 05:30 (UTC)
Nende puhul võib ju isanime ära jätta. Kui aga mainime venekeelset nimekuju, mis Venemaa inimeste puhul tundub olevat asjakohane, siis selles tuleks isanimi siiski esitada. Andres 3. oktoober 2006, kell 06:44 (UTC)

Peaks olema ka link artiklile, millest selguks, mis tähendab "male maailmameister". Andres 29. september 2006, kell 05:59 (UTC)


Aga kas Karpov oli/on pedofiil? Abikaasa sündinud aastal 1964, poeg aastal 1979? --Juhan121 4. oktoober 2010, kell 22:41 (EEST)Vasta

Poeg on esimese abikaasa Irina Kuimovaga. Andres 4. oktoober 2010, kell 23:44 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Anatoli Karpov".