Arutelu:Aluselisus
Teine lause räägib teisest mõistest. Andres 12. november 2009, kell 22:16 (UTC)
- mu meelest neid lahutada pole otstarbekas. Osaliselt vist kattuvad. TEA annab nad ühes lauses, kuid tolle viitamine tundus olevat kuidagi liigselt pikk mahakirjutamine--Dj Capricorn 12. november 2009, kell 23:00 (UTC)
- Nad ei saa kuidagi kattuda, sest nad on mõisteliselt erinevad. Üks on aine omadus, teine on keskkonna omadus, ja ka omadustel on erinev loomus. Andres 13. november 2009, kell 06:39 (UTC)
- Kui toetuda EnDic-ile, siis seal on aluselisus ja leelisus loetud sünonüümideks, vastav definitsioon: Vee võime neutraliseerida happeid tänu oma vesinikkarbonaat-, karbonaat- või hüdroksiidioonisisaldusele. Ma ei tea, võib-olla me peaksime need mõistet ühte patta panema, mis tähendaks, et neid termineid nähes tuleb ise otsustada, mis tähendus on õige --Dj Capricorn 13. november 2009, kell 14:39 (UTC)
- Muideks ka ÕSis on nt aluseline keskkond ehk leeliseline keskkond--Dj Capricorn 13. november 2009, kell 14:44 (UTC)
- Küsi Elvimilt. Andres 13. november 2009, kell 18:01 (UTC)
- Muideks ka ÕSis on nt aluseline keskkond ehk leeliseline keskkond--Dj Capricorn 13. november 2009, kell 14:44 (UTC)
- Kui toetuda EnDic-ile, siis seal on aluselisus ja leelisus loetud sünonüümideks, vastav definitsioon: Vee võime neutraliseerida happeid tänu oma vesinikkarbonaat-, karbonaat- või hüdroksiidioonisisaldusele. Ma ei tea, võib-olla me peaksime need mõistet ühte patta panema, mis tähendaks, et neid termineid nähes tuleb ise otsustada, mis tähendus on õige --Dj Capricorn 13. november 2009, kell 14:39 (UTC)
- Nad ei saa kuidagi kattuda, sest nad on mõisteliselt erinevad. Üks on aine omadus, teine on keskkonna omadus, ja ka omadustel on erinev loomus. Andres 13. november 2009, kell 06:39 (UTC)
Võtsin välja leelisuse mõiste definitsiooni, mis vist langeb põhimõtteliselt kokku praegusega: iseloomustab nende ainete sisaldust vees, mis on võimelised siduma vesinikioone. --Dj Capricorn 17. november 2009, kell 15:38 (UTC)
Elvim andis ka teise tähenduse sõnale, mis on samuti keemia mõiste, kuid ma ei oska seda täpsustuslehel väljendada: "Aluselisus näitab mitu H aatomit happe molekulis on võimalik asendada metalli aatomitega. Näiteks lämmastikhape HNO3 ja äädikhape CH3COOH on ühealuselised, fosforhaüe H3PO4 on kolmealuseline hape". --Dj Capricorn 17. november 2009, kell 15:43 (UTC)
Aluselisus ja pH (ehk siis OH- ioonid antud artiklis) pole tingimata üks ja seesama. Näiteks eutrofeerunud järvede pinnal on tavaline, et pH tõuseb (fotosüntees), mille tulemusena CaCO3 sadeneb välja ja aluselisus langeb. Aluselisus tähendab võimet neutraliseerida hapet (endic) kui CO2 tungib vette, mis on nõrk hape, siis karbonaatne puhversüsteem neutraliseerib selle, kuid kui karbonaadid saavad otsa, siis aluselisus on väike, kuid pH võib olla veel kõrge.--MärgRätik (arutelu) 21. aprill 2012, kell 15:34 (EEST)
- Kuidas parandada? Andres (arutelu) 25. aprill 2012, kell 00:37 (EEST)
- Hea küsimus, preagune definitsioon on vist rohkem Alus. Võib-olla kasutada endici definitsiooni mis on "Vee võime neutraliseerida happeid tänu oma vesinikkarbonaat-, karbonaat- või hüdroksiidioonisisaldusele". Siis lisada, et erineb Alusest. Ma pole päris ekspert aga aluelisus on vist erinevate aluste (väga palju aineid peale OH- põhjustavad aluselisust) stöhomeetriline summa. Eestis (nagu ka suures osas maailmas) on see vees karbonaadid, kui haped lisada karbonaatidele, siis ei mängi OH- ioon mingit rolli selle neutraliseerimises (näiteks HCO3− + H+ → CO2 + H2O, CO3−2 + 2H+ → CO2 + H2O). Siit tuleks ka karbonaatne puhversüsteem. Võiks viidata joonisele, mis näitab, et pH peab langema väga madalale, et kaoks aluselisus. Eesti järvedes pole haruldane, et suvel intensiivse fotosünteesiga mõõdetakse veepinnal pH 9-10(11), kuid karbonaadid kasutatakse ära planktoni ja lagundajate poolt (kohe ei leidnud täpselt kuidas) lisakd H+ ioonid tihti liituvad hõljuvate orgaaniliste ühendustega, niiet pH ei lange. Tekibki olukord kus aluselisus on väike, kuid pH kõrge. Järve põhjas võib jälle tekkida olukord, kus lagunemise käigus tekib palju süsihappegaasi ning reaktsioonide tulemusena, tekib palju karbonaate, kuid tänu CO2, kui nõrga happe rohkusele, on pH madal, kuid aluselisus kõrge (CO2 + H2O → HCO3− + H+, CO2 + H2O → CO32- + 2H+). Viimane osa oli lisa selgitus, kui vajalik üldse (ja kui midagi mööda ei pane).--MärgRätik (arutelu) 25. aprill 2012, kell 01:36 (EEST)
See oli ka osaliselt üle kirjutatud. Panin mõned asjad tagasi, praegu on kadunud ainult mõned siselingid. 146.255.183.105 31. oktoober 2014, kell 09:14 (EET)
Leelisus, leeliselisus muuda
Lingin leelisus, leeliselisus. Ümbersuunamise arutelu leiab siit: Arutelu:Leelisus--Estopedist1 (arutelu) 7. august 2019, kell 08:35 (EEST)