Arutelu:Alfaviirus

Taksoboksis on infot rohkem, kui artiklis näitab--Bioneer1 (arutelu) 7. august 2012, kell 20:13 (EEST)

---

Kommentaarid koolitöö raames

Sisu: Artikkel on piisavalt pikk ning kirjutatud väga põhjalikult. Kasutatakse palju spetsiifilisi termineid ning lisatud on ka viiruste taksonoomiline liigendus. Antakse ülevaade viirushaiguste olemusest ning nende levimisest. Samuti kirjeldatakse viiruste kasutamist teadustöös ja meditsiinis. Eriti üksikasjalikult aga kirjeldatakse alfaviiruste struktuurset ehitust.

Allikad ja viitamine: Kasutatud on inglise keelseid veebilehti ja piisavalt palju autoriteetseid allikaid võõrkeelsete raamatute näol. Panin tähele, et see on inglise keelse Vikipeedia tõlkeartikkel, kuid sellele vastav mall artikli lehel puudub. (Antud malli lisamise õpetus on lehel http://et.wikipedia.org/wiki/Mall:T%C3%B5lgitud_leht)

Keeleline kvaliteed ja vead: Tekstis esineb keelevigu ning osaliselt ka stiilivigu, mis veidi raksendab lugemise, kuid vaatamata sellele, on artikkel arusaadav. Liigendus on korrektne.

Kirjavead ja soovitused: (vead on märgitud paksus kirjas, soovitused/parandused algavad "--" märkidega)

• Alfaviirused on sugukonda Togaviridae liikmed, mis omavad üksikahelalist positiivse polaarsusega RNA genoomi ning kuuluvad IV viiruste rühma (vastavalt genoomi struktuuril põhinevale klassifikatsioonisüsteemile, mis oli pakutud David Baltimoriga 1971 aastal).

-- "...sugukonna Togaviridae liikmed". Pärast aastaarvu peaks seisma punkt.

• Pleomorfsed kirjutatakse ühe o-ga.
• "Virioonid on umbes 70 nm diameetris..."

-- Virionid. Parem variant oleks "Virioni diameeter on umbes 70 nm..."

• "Kolm struktuurseid valke transleeritakse subgenoomsest mRNA’st, mis on kollineaarne genoomi 3’-otsa kolmandikule."

-- struktuurset valku, kolmandikuga

• "...kodeerib kolm struktuurseid valke: nukleokapsiidi valgu C, ümbrise valke E1 ja prekursoorse P62."

-- samad vead, mis eelmises korrigeeritud lauses. "...ümbrise valgu E1..."

• „P62 proteolüütilise protsessingu käigus moodustuvad E2 ja E3 valgud, mis põhjustab muutusi viriooni pinnal.“

-- põhjustavad

• „E1 ja E2 (mõnikord ka E3) glükoproteiinid assotsieerinud piigisarnasteks E1-E2 heterodimeerideks või E1-E2-E3 heterotrimeerideks, kus E1 asub tippude vahel, E2 ulatub keskosast tippudeni ja E3 asub distaalses osas.“

-- on assotsieerunud

• „Endosoomi happelises keskkonnas E1 dissotsieerib E2 valgust ja moodustab E1 homotrimeeri, mis on oluline samm rakuliste ja viiruslike membraanide ühenemises.“

-- dissotseerub, ühinemises. "...mis on oluline samm rakumembraani ja viiruse membraani ühinemises." (Membraanid ei koosne rakkudest ega ka viirustest).

• „Alfaviiruste glükoproteiin E1 on II klassi kuuluv viiruslik fusiooni valk, mis struktuurselt erineb I klassi fusiooni valkudest, näiteks gripiviirustes ja HIV’is leiduvatest"

-- Parem oleks kirjutada struktuuri poolest. "...erineb I klassi fusiooni valkudest, mis leiduvad gripiviirustes ja HIVis."

• Sõna „valk“ kordub liiga tihti. Mõnes kohas võiks kasutada sünonüümina sõna „proteiin“.
• „kuid“ ees on alati koma.
• „Nende ohvriteks on inimesed, hobused ja teised suured loomad ning nakatumine võib lõpetada surmaga.“

-– lõppeda surmaga. Lauseehitus on veidi lohisev. Parem oleks kirjutada „Nende ohvriteks on tavaliselt inimesed, aga ka suuremad loomad, nagu hobused.“ „Alfaviirustega nakatumine võib lõppeda surmaga.“

Leidub veel rohkel õigekeelsusvigu, mida tuleks kindlasti ära parandada.

Vikipeedia tavad ja vorm:

• Vikipeedia vormistusreeglite järgi peab esimene märksõna olema paksus kirjas, selle vastu eksiti.
• Nagu eelpooljuba mainisin, on tekst spetsiifiline, seega ei teeks paha lisada rohkem siselinke, isegi kui nad jäävad punaseks.
• Artikli põhitekst on korrektselt liigendatud 8. alapealkirjaks.
• Oleks hea paari spetsiifilise termini defineerimine, et teha artikli sisu teistele arusaadavamaks.
• Illustreerivaid pilte võiks olla rohkem. (Näiteks viiruste kapsiidi ehituse kohta).

Kokkuvõtes leian, et artiklil on hea põhjalik sisu ja nõuetekohane pikkus, kuid tuleb ette eksimusi keelenormide vastu.

--Anastezi 10. november 2011, kell 23:21 (EET)

---

Võõrkeelsed sõnad kaldkirja, sugukonna nimi võiks eesti keeles ikka ka olla ja lingitud.

• mis oli pakutud David Baltimoriga Google translate?
• nukleokapsiidid on 40 nm suurused
• omadussõnu tuleb linkida teisiti, nt [[isomeetrilisus|isomeetrilised]].
• Nagu oli juba mainitud on üleliigne
• arvude vahel on "kuni" tähenduses mõttekriips, suuremad arvud võib ka tühikutega esitada: 11 000 – 12 000.
• ta omab → sel on

Ei hakka praegu edasi minema. Palun võta mõni sõber appi ja kohenda seda artiklit päris korralikult, sest praegu on siin palju vigu ja kuigi see on üsna keeruline teema, peaks lugeja millestki siiski aru ka saama. Adeliine 21. november 2011, kell 21:26 (EET)

---

Vabandust, ma ei kontrollinud, kas sellel sugukonnal üldse on eestikeelne nimi. Nimetus "togaviirused" vist ühel korral internetis esineb. Ladinakeelne nimetus peab sellest hoolimata olema kaldkirjas.

• David Baltimore (ja linkida)
• mõttekriips on sidekriipsust veidi pikem, Vikipeedias kasutatakse sellist keskmise pikkusega kriipsu, mitte päris pikka kriipsu (võta mõttekriips redigeerimiskasti alt)
• kui parandad vea, mis ma välja tõin, siis vaata ülejäänud lause ka üle, et see sobiks parandusega ("sel on")
• Genoomi 5’-otsa 2/3 kodeerib mittestruktuurseid valke. Ei saa aru

Ma ei oska seda artiklit parandada, sest ma lihtsalt ei saa mitte millestki aru. Palun näita artiklit oma juhendajale, ehk tema oskab nõu anda. Adeliine 4. detsember 2011, kell 16:37 (EET)

---

• ladinakeelsed sõnad kaldkirja
• David Baltimore (ja linkida)
• Esimene asub 5'-otsas, on umbes
• komponendid
• vastutavad nad rakulise sünteesi mahasurumise eest
• kui suurtähtlühend on käändevormis, kasuta sidekriipsu: RNA-ga, HIV-s jm
• P62 eelvalgu
• tippude
• paigutatud membraani lipiidsesse kaksikkihti
• mis on sissedomään?
• interakteerub
• järgmises lauses jäta ära "samal ajal"
• Rakku tungimisel stimuleerib alfaviirus
• jääb membraani koostisesse
• 240 kapsiidvalgu koopiaid
• Iga proteiin omab → Igal proteiinil on
• Tavaliselt on ta seotud
• ta omab asemel kasuta sel on
• jne

Adeliine 2. jaanuar 2012, kell 10:12 (EET)