Arutelu:Alatskivi vald (1939)

Kirepi, Vene ja Rootsi linkimine on problemaatiline, neid külasid vist praegu enam ei ole. Adeliine 11. september 2012, kell 09:51 (EEST)

See ei loe, me peame kirjutama ka endistest küladest. KNAB-is on ka endised külad sees, kuigi võib-olla mitte kõik. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 10:29 (EEST)

Jah, aga kuidas linkida, mida näiteks Kirepile täpsustusmärkuseks panna? Adeliine 11. september 2012, kell 10:37 (EEST)

Määrata pealkiri ja panna see Kirepi täpsustusmärkusesse. Täpsustusmärkuse või täpsustuslehe koostamisel kasutada KNAB-i abi. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 10:49 (EEST)

Kui KNABis on "(k)", siis on tegu endise külaga. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 10:50 (EEST)

Ka ENE-t saab kasutada. [1]. Siin on 4. köite materjal, otsingus on ka Kirepi 2, mis räägib esimese küla liitmisest. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 10:53 (EEST)

Mh, ma mõtlen seda, et kas panna Kirepi (Alatskivi) või Kirepi (Kavastu)? Adeliine 11. september 2012, kell 12:23 (EEST)

Järsku hoopis Kirepi (Tartumaa). Võimalikult laia täpsustuse korral saab ka kehvem Eestimaa tundja kiiresti sotti, millega tegu. Iseasi, et selle endise küla lingi võib jätta ka seniks panemata, kuni artiklit pole, ma pigem jätaks. 88.196.241.249 11. september 2012, kell 12:29 (EEST)

Panemata jätmine on sellepärast halb, et kui artikkel tuleb, siis ei tule meelde seda panna.

Pole tähtsust, mis see pealkiri on, selle järgi ju ei otsita. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 15:04 (EEST)

Nojah ja kui sellist piiripealse tähelepanuväärsusega artiklit ei tule, siis on vastupidi halb, et on punane link. Küllap tuletatakse meelde, kui tarvis. Ei otsita jah täpsustuse järgi, aga kui artikkel kogemata ette jääb või pealkirja otsiloendis nähakse, siis on hästi valitud täpsustuse abil ikkagi kergem ära tabada, millega tegu. 88.196.241.249 11. september 2012, kell 17:13 (EEST)

Tähelepanuväärsuses pole minu meelest kahtlust, ENE-ski on see sees. Minu meelest on kõik külad tähelepanuväärsed, rääkimata Eesti küladest.

See meeldetuletamine on ikka ehku peal. Milleks meil siis punased lingid üldse on?

Muidugi tuleb hästi valida, aga kui on valida mitme hea võimaluse vahel, siis ei ole tarvis pikalt piinelda. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 23:13 (EEST)

ENE-ski olemine on hea kriteerium, aga 1989. trükist muide on see küla välja jäänud. Tähelepanuväärsus ei pea tähendama tingimata eraldi artiklit, endist küla võib mainda näiteks artiklis sellest külast, millega ta liideti, ilma et sellest esialgu midagi katki oleks. Minu meelest pole tarvis lähendeda asjale nii mustvalgelt, et olgu kõik, mis vähegi võimalik (punaselt) lingitud või ärgu olgu miski. Saab vahet teha asjadel, millest kindlasti tuleks esimeses järjekorras artikkel luua ja mille jaoks punased lingid eeldatavasti eeskätt on ning asjadel, millest saaks kirjutada ja ei pruugi, kaheldava tähelepanuväärsuesga asjadel või väheolulistel ja vähese sisuga mõistetel, mida saab esialgu käsitelda olulisema mõiste alamteemana. Nende teiste asjade pärast ei pruugi teksti asjatute punaste linkidega kirjuks ajada, need lingid saab vajadusel hiljem lisada ning eriti soovitatakse inglise ja saksa vikis põhjendatult välitada punaseid täpsustuslinke.

Piinelda ega näiteks hääletada selle üle, milline täpsustus valida, ma ei palugi. Lihtsalt pidasin kohaseks küsimuse peale veel üks täpsustusvariant lühikese selgitusega välja pakkuda. 88.196.241.249 12. september 2012, kell 00:09 (EEST)

Minu meelest on eraldi artikkel lugeja jaoks kõige selgem ja mugavam.

Vahet teha saab, aga eri inimesed näevad seda vahet erinevalt ning selles kokkuleppimine on minu meelest lootusetu. Mina näen seda küla tingimusteta tähelepanuväärsena ja artiklit väärivana, Sina ei näe, kuidas me kokku lepime siis?

Seda reeglit, et punaseid täpsustuslinke vältida, pole eesti vikis olnud. Peab vist arvestama seda ka, et inglise ja saksa vikis on teemad hästi kaetud, meil aga võivad vägagi olulised teemad olla katmata. Punased täpsustuslingid tekivad kindlasti, kui link on juba mõnes artiklis olemas. Enamasti täpsustusmärkusi ja täpsustuslehekülgi muidu ei viitsitagi teha.

Esialgsed lahendused on minu meelest ebamugavad. Pigem tuleks pikema perspektiiviga asjale vaadata. See, et artiklit ei saa või pole mõtet teha, selgub ikkagi siis, kui artiklit püütakse teha.

See on hea, et Sa oma variandi välja pakkusid. Tõenäoliselt on see parim. Andres (arutelu) 12. september 2012, kell 00:57 (EEST)

Nojah, kokku ei lepi ja sellegipoolest püsime ühes äärmuses. Punase lingiga määrad ju ette ära, et artikkel tuleb (nagu ütled, lahendus pole esialgne, nii on mugav, sest ümber tegema ju ei hakata?), nii et pärast pole enam suurt midagi selgitada. Et piiripealsetel juhtudel lisatakse link siis, kui artikkel tuleb, vajadusel, on minu meelest kompromiss. Kuidas ei viitsita (tagantjärele?) täpsustuslinki teha, kui artikkel pole teisiti leitav, siis ollakse ju sunnitud tegema ja teistes keeltes millegipärast viitsitakse. 88.196.241.249 12. september 2012, kell 10:01 (EEST)

Punase lingi olemasolu on samasugune fakt nagu artikli olemasolu. Punase lingi võib igaüks panna, kui ta peab seda vajalikuks, ning artikli võib igaüks teha, kui ta peab seda vajalikuks. Punase lingi võib ära võtta mõttega, et artiklit ei tohiks olla, nii nagu sama mõttega võib artikli kustutada. Aga kustutamine käib konsensuse või hääletuse alusel. Arvan, et punase lingi panija tahab, et artikkel oleks, või siis vähemalt loodab, et artikli saab teha. Võib ka juhtuda nii, et hakatakse artiklit tegema, ja siis selgub, et seda ei saagi teha.

Minu meelest ei ole asi selles, et teha kompromiss, vaid selles, kuidas võimalikult palju erinevatele huvidele ja tahtmistele vastu tulla. Aga siin vist saab eristada tõsisemaid ja vähem tõsiseid tahtmisi, kuigi ka see on vaieldav. Näiteks kui keegi tahab, et teda huvitav teema oleks ühes artiklis puhtal kujul koos, siis see on tõsisem tahtmine kui see, et artiklid ei tohiks üksteist üldse dubleerida.

Punase lingiga ma küll määran, et artikkel tuleb, kuid teiste vastuseisu tõttu võib artiklit ikkagi mitte tulla või see kustutatakse või tehakse ümbersuunamiseks. Selles mõttes on ka see esialgne. Erinevus on selles, et otsust mitte teha linki on tagasi pöörata tehniliselt hulga raskem. See, et punased lingid ei meeldi, ei ole minu meelest kuigi tõsine huvi.

Ma ei tea, kuidas teistes keeltes on. Ma ei tea, kuidas seal neid asju tehakse, aga minu meelest on olukord inglise ja saksa vikiga võrreldes teistsugune, sest punaste linkide taga on seal tõenäoliselt midagi vähetähtsat, ja seal on rohkem ressurssi puuduvad artiklid ka kohe mingil kujul ka teha. Andres (arutelu) 12. september 2012, kell 16:47 (EEST)