Arutelu:Aestid

Siin pole öeldud, misasi see Aestia üldse on. Taivo 1. november 2005, kell 18.37 (UTC)

Intervikilingid räägivad mingist rahvast või hõimust, siin aga on mingi muu (arasaamatu) sisu. Lingid ei ole õiged. Andres 19. juuni 2008, kell 12:03 (UTC)

Panin intervikilingid ja kaardi, ehk targematel tekib huvi täiendada ja vastavalt pealkiri sobivamaks muuta.Jaanusele 19. juuni 2008, kell 12:16 (UTC)

Lisatud materjal ei haaku hästi eelnevaga.

"Mõnede arvates" ei tundu korrektse väljendina. Andres 2. juuli 2010, kell 20:43 (EEST)Vasta

Geneetika jutt ei sobi minu meelest sellesse artiklisse. Andres 21. veebruar 2011, kell 13:54 (EET)Vasta

Skandinaavlased on eestlasi kutsunud estideks, sõna muistseks kujuks on pakutud aist. See käibis ammu enne Tacitust ja mõnede arvates võis tähendada ida pool asujaid, idalasi.

Välja võetud. Andres 21. veebruar 2011, kell 14:07 (EET)Vasta

Geneetika ei sobi siia. Andres 11. märts 2011, kell 23:20 (EET)Vasta

Võib-olla tõesti. Mu meelest Edgar Valter Saks ka ei sobi siia. Tema vaateid võib refereerida, aga ainus mainitud allikas ei tohiks ta olla. Ma ei teagi, kelle versiooni asjast peaks siia jätma. Taivo 28. märts 2011, kell 17:05 (EEST)Vasta

Mehed, rahunege maha. 2007. suvel toimus pisike revolutsioon (vt viimast allikat). Kogu ugri-mugri pöörati pea peale. Esimene laine jõudis Baikali tagant Läänemerele 8 tuhat aastat tagasi, teine laine Volgale vaid 4 tuhat aastat tagasi. Siit ka geneetika. Kasutaja: Kirke 29. märts, kell 15.27.

Jutt on sellest, et sisu ei vasta pealkirjale. Miks neist asjust selle pealkirja all peab kirjutama?

Allakirjutamiseks vajuta neli korda. Andres 31. märts 2011, kell 11:52 (EEST)Vasta

--- Andresele: pealkirja "Aestii" all on hea uusi avastusi ja neist tulenevaid hüpoteese tutvustada, sest siia satuvad vaid tõelised huvilised. Äkki kuskilt pudeneb veel midagi huvitavat... Pealkirja all "Eestlased" on parem fossiilseid akadeemikuid mitte torkida.

Ma ei ole niisuguse suhtumisega nõus. Uusi avastusi ja neist tulenevaid järeldusi tuleks tutvustada ikkagi kõige õigema pealkirja all, olenemata sellest, kas sinna satuvad vaid tõelised huvilised või muu rahvas ka. Taivo 11. aprill 2011, kell 14:47 (EEST)Vasta

Taivoga nõus. Tuleb lihtsalt erapooletult refereerida ja viidata. Andres 12. aprill 2011, kell 05:00 (EEST)Vasta

- Eesti Wiki on saksa, inglise, vene Wikide kõrval kuidagi kahvatu. Erapooletult refereerimine ja viitamine kisub vägisi ENE-EE ümbertrükkimise poole. Ometi on see teabeallikas ajast ja arust. Teiseks - meie humanitaarias on väga vähe uurimistöid, mis uurimistöö mõõtu välja annaksid. Suurem osa neist on kompilatsioonid ehk erapooletud refereeringud ja viidete kombinatsioonid. Aga kui baas on vildakas, siis pole ka uued tuletised miskit väärt. Kui härrased on Wiki tegijad, siis esitagem endale üks lihtne küsimus: kas Wikipedia on uue ja põneva kandja või ajast ja arust vana ning kahtlase väärtusega dogmade korrutaja? Kirke, 12. aprill

Muidugi, meil on ju palju vähem tegijaid:-)

Ma ei saa aru, kuidas erapooletu refereerimine ja viitamine kisub ENE/EE ümbertrükkimise poole. Stiil ei pea olema nii kuiv kui seal, aga toetuda saab ju ikka ainult olemasolevale kirjandusele. Mida rohkem allikaid kasutatakse, seda parem muidugi.

Vikipeedia ei saa ju midagi selle vastu ette võtta, kui häid uurimusi vähe on. Neid, mis on, tulebki refereerida. Erapooletusest ei pääse, sest tegu on ju ikkagi entsüklopeediaartikliga, mitte autoriartikliga.

Ei ole mingit põhjust, miks peaks ainult dogmasid korrutama, kuigi dogmadest ei saa mitte kuidagi mööda minna. Uue ja põneva kajastamine on teretulnud, kuid seda tuleb teha sobivas kohas ja erapooletult. Erapoolik kajastamine pole lihtsalt võimalik, sest tekst peab olema niisugune, millega saab nõustuda olenemata isiklikest vaadetest (ka selle kohta, mis on dogma ning ajast ja arust): muidu pole võimalik kokkuleppele jõuda. Andres 12. aprill 2011, kell 11:55 (EEST)Vasta

Vikipeedias ei ole ainult härrased, siin on palju prouaseid ka :) Ja sellest, et vikipeedia ei tohiks korrutada vanu ja kahtlase väärtusega dogmasid, ei tohi veel järeldada, et korrutada tuleb uusi ja kahtlase väärtusega väiteid. Taivo 12. aprill 2011, kell 12:56 (EEST)Vasta

- Lihtsalt tahan kaasa lüüa, aga teie loogikale ei saa ma hästi pihta. Uued väited ei pruugi olla kahtlasemad kui Ago Künnap & Kalevi Wiik. Ometi on nad tehtud sellid. Katsetasin refereerimise ja viitamisega. Kui ei istu, nullige ära. Kirke

Nüüd on parem, jutt on teemakohane.

Keegi pole siin ette heitnud väidete kahtlust, vaid ainult seda, et nad ei puuduta otseselt selle artikli teemat. Andres 12. aprill 2011, kell 21:20 (EEST)Vasta

---

Tacitusel on Aestiorum Gentes. Kõla ja kirjaviisi poolest peaaegu nagu Aestuarium gentes - kitsal mereäärsel rannaribal (pankranniku all, luidete kõrval) või jõesuu harude vahel elevad hõimud. Kuid see ei klapi hilisemate lühinimedega Aesti-Aisti-Esti. Mis aga üldse kuhugi ei sobi, on Aesti nime lõputu sidumine vanagermaani idakaarega. Aesti-Aisti vist ikka erineb piisavalt variantidest Austri-Öster jne Kirill

--- Ent seni, kuni rahvaränne Ida-Preisimaalt Eestisse pole tõendatud, tuleb teadmiseks võtta vaid nime nihkumise võimalust lõunast põhja: Aestyi, Aisti ja Aistorum, Istum, Aistland, Hestia, Estonum, Haestii, Eistlanz, Eistland, Estland, Aestland, Astlanda, Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia. Mida see tähendab ja miks seda peaks tõestama? Tõestatud on balti ja slaavi rahvaste ekspansioon põhja poole, nii et ei ole mingit vajadust tõestada rahvarännet Ida-Preisimaalt Eestisse. Esiteks tuleks tõestada see, et Tacitus peab Aesti all silmas Ida-Preisimaad. --85.253.60.200 7. detsember 2012, kell 09:18 (EET) ---Vasta

See on veidi jamane jah. Vaatasin muukeelsed lood üle, ega needki targemad pole. Aga see ratsanike värk on mõnus, klapib muuseas Poolas armastatud sarmaaditeooriaga.

Hea vana koduloolane Saks sai meie tarkadelt mõnitada, aga tal võis naljakal kombel õigus olla. Kogu Läänemere idarannik oli ju mitu aastatuhat mugriline olnud, enne kui balti hõimud peale tulid.

Taandumine algas sisemaalt, viimastena vahetasid keelt randlased. Meie teame protsessi viimast osa - rannakuralasi ehk nn liivlasi. Algas see aga Visla suudmes, Eastmere rannas. Muutsin teksti nats erapooletumaks, sest keeleline assimileerumine on reaalsem kui rahva marssimine põhja poole. Lihtsalt Aestia kahanes tükk maad väiksemaks, umbes nii, nagu kunagi suur Armeenia, ajaloos tavaline asi. Kirill 31.01.13

see katkine link ([1]) küll asendati, ent teise praegu (03.06.2014) katkiseks muutunud lingiga (Üks väga väga vana rahvas ..., Avaldatud veebis 5.9.2003)--Bioneer1 (arutelu) 3. juuli 2014, kell 18:04 (EEST)Vasta

Siin on nüüd originaaluurimus hakanud vohama. Andres (arutelu) 14. august 2013, kell 11:19 (EEST)Vasta

Võtsin need osad välja:

"Veel on tunda nimekujud Aestyi, Aisti ja Aistorum, Istum, Aistland, Hestia, Estonum, Haestii, Eistlanz, Eistland, Estland, Aestland, Astlanda, Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia (neist suurem osa Eesti ja eestlaste kohta)."

Nagu siin öeldud, suurem osa pole üldse aestide kohta ja ülejäänud on tekstis juba olemas.

"Kas aest- ja est- on seotud vanagermaani austraga (idakaar), pole veel keegi selgeks rääkinud. Igal juhul teeb Snorri Sturluson oma Olaf Tryggvasoni saagas (kõlalisest sarnasusest hoolimata) selget vahet idalaste ja eestlaste vahel:

„En er þau heldu austr í hafit, þá kómu at þeim víkingar. Þat váru Eistr“

Kui nad purjetasid itta, neid ründasid viikingid. Need olid eestlased. Mõni rida hiljem tuleb mängu ka Eistland (Eesti), mitte Austurland (Idamaa).

NB! Eesti ja eestlaste meelevaldset samastamist Idamaa ja idamaalastega esineb Vikis ka mujal."

See osa ei räägi aestidest.

"DNA-genealoogia Y-kromosoomi uuringud näitavad, et lätlaste, leedulaste ja tõenäoliselt ka preislaste seas kuulub 40-45% isaliini N (täpsemini N1c1a). Seda pärinemisliini seostatakse eeskätt soomeugri keeli kõnelevate rahvastega. Kuna lätlased ja leedulased kuuluvad praegu indoeuroopa keelkonna balti keelerühma, siis võib neid pidada keelt vahetanud soomeugrilasteks. Kunagi Soome lahest Visla jõe ülemjooksuni ulatunud Aestia on paari aastatuhandega kahanenud tänase Eesti piirideni."

Ma vist saan aru, mida siin öelda tahetakse, aga kui niimoodi mitu ebakindlat eeldust ja oletust ühte väidet pannakse kinnitama, siis võiks vähemalt viide selle mõttekäigu autorile olla.

"* Enn Kaljo: Üks väga väga vana rahvas ..., Avaldatud veebis 5.9.2003 "

See link ei tööta. Minnekon (arutelu) 20. juuli 2014, kell 20:08 (EEST)Vasta

Miks "esti (Estum) rahvas" asendati "eesti (Estum) rahvas"? Minnekon (arutelu) 31. mai 2015, kell 14:40 (EEST)Vasta

Panin vana tagasi. Andres (arutelu) 1. juuni 2015, kell 09:49 (EEST)Vasta

Lisa teema