Arutelu:Abstinents

"Abstinents" tähendab eesti keeles siiski eeskätt karskust (teadlikku hoidumist mõnuainetest või ka suguelust).

Sunnitud ilmaolek sekundaarne tähendus. Andres 16:11, 20 Mar 2005 (UTC)

Praegu on artiklis esitatud kaks erinevat tähendust. Arvan, et abstinents teises tähenduses peaks olema eraldi artikli teema. Andres 09:46, 11 august 2005 (UTC)

Noh, võib ka koos olla, ei sega ju eriti. Mõte ja sõna päritolu viitavad ikkagi põhimõtteliselt samale. Muide, etymoloogia on praegu kirikuladina keelest võetud. Parem oleks võibolla viidata klassikalisele ladinakeelsele sõnale abstinere "tagasihoidmine": ab(s)- "ära, eemal" + tenere "hoidma". See karskuse jmt tähendus on sekundaarne ja hilisem. --Lulu 10:21, 11 august 2005 (UTC)

Ma ei saa sellest etümoloogiajutust aru. Sõna on pärit ladina keelest ja selle põhitähendus on '(naudingutest) hoidumine'. Viimase vormid on ju ka karskus ja kasinus, mis ei pruugi olla kristlusega seotud. Muidugi tuleb see sõnast abstinere, kuid tähenduses 'söögist hoiduma'. Kirikuladina keeles tähendab abstinentia ka paastumist. See sõna ei tähenda ladina keeles ilmaolekut, vaid hoidumist ning ta on tuletatud sõnast abstinens 'mõõdukas, kasin'. Tähendus "ilmaolek" on kindlasti sekundaarne.

Minu meelest on nende kahe tähenduse vahel põhimõtteline vahe. Andres 10:46, 11 august 2005 (UTC)

abstain c.1380, "to withhold oneself," from O.Fr. abstenir, from L. abstinere "withhold," from ab(s)- "from, away from" + tenere "to hold" (see tenet). Specifically of liquor, attested from 1382. Of voting, 1885. Allikas: [1] --Lulu 10:54, 11 august 2005 (UTC)

Mida see tsitaat siis ütleb? Siin räägitakse sõna abstain päritolust ning öeldakse, et ta on laenatud vanaprantsuse keele kaudu ladina sõnast "abstinere". Sõna abstinere tähendab muidugi algselt 'tagasi hoidma', kuid hiljem omandas ta ka teisi tähendusi. Aga 'söögist hoiduma' tähendas ta juba enne, kui ta omandas kirikliku tähenduse. Andres 11:20, 11 august 2005 (UTC)

Etymoloogia etymoloogiaks, aga minu meelest läks artikkel pärast tänaseid muudatusi segasemaks. --Lulu 12:07, 11 august 2005 (UTC)

Võib-olla küll, aga selleks et edasi toimetada, peaksime omavahel kokkuleppele jõudma. Andres 12:35, 11 august 2005 (UTC)

Mis nimelt on segane? Andres 12:40, 11 august 2005 (UTC)

Abstinentsi samastatatakse mitmes kohas võõrutusreaktsiooni ehk võõrutusseisundiga. Ma pole leidnud kuskilt, et abstinents oleks ilmaolek. Kirjutasin seda Sinu sõnade järgi.

Võõrsõnastiku järgi tähendab absistents veel sissetuleku säilitamist kapitali või säästude kogumiseks.

Katoliiklased tarvitavad sõna "abstinents" ka paastule lähedases tähenduses. Andres 13:02, 11 august 2005 (UTC)

Nauding ei puutu yldse asjasse, ma ei saa aru, miks seda peab selles artiklis nii mitu korda nimetama. Abstinents on neutraalne sõna, millel ei ole midagi tegemist naudingute ega naudingutest ilma olekuta. Lihtsalt, millestki loobutakse (või ollakse sunnitud loobuma, halvemal juhul). Nii tulekski kirjutada. Kas see on mõni toiduaine või sõltuvusaine või seks, need on juba variandid. Inimesel võib olla väga palju põhjusi, miks ta mõnest asjast loobub või ilma on. Ei maksa seda dramatiseerida. --Lulu 16:08, 11 august 2005 (UTC)

Jätsin sõna "nauding" esimesest lõigust välja, kuid allpool ei oska ma seda asendada.

Asja võib ju teistmoodi väljendada, aga kui see, millest loobutakse, ei tundu hea, siis pole see mõiste minu meelest rakendatav. Asi ei ole lihtsalt selles, et keegi millestki ilma on, vaid et ta teadlikult loobub millestki, mida ta põhimõtteliselt tahaks. Andres 17:55, 11 august 2005 (UTC)

1. Narkoloogia käsitleb abstinentsi kui narkomaani seisundit sõltuvusaine puudumisel. See võib olla väga piinarikas seisund ning aine taasmanustamisel ei teki nauding, vaid kergendus. Narkomaania ravis kasutatakse mitmesuguseid asendusaineid (metadool jt) abstinentsinähete kergendamiseks. Eelkõige puudutab see heroiinisõltlasi. Heroiini tarvitamine viib väga kiiresti sõltuvusseisundisse, kus enam ei ole tegemist naudinguga, vaid fysioloogilise vajadusega, millest on väga raske välja tulla, sest abstinents on talumatau. Sama skeem tekib ka raske alkoholismi jmt ainetest sõltuvuse puhul. 2. Eelolevast tuleneb, et abstinents ei ole yksnes millestki teadlikk loobumine, vaid ka sunnitud eemalolek. Kokkuvõtteks: praegune artikli versioon on yhekylgne ja desorienteeriv. Varasem versioon oli neutraalsem ja objektiivsem. --Lulu 07:16, 12 august 2005 (UTC)

Olen sunnitud vaidlustama. --Lulu 19:22, 12 august 2005 (UTC)

See ei ole minu meelest üldse veenev. Nii palju kui mina aru saan, nimetatakse narkoloogias abstinentsiks mitte sõltuvusainest ilmaolekut, vaid seisundit, mis on selle tagajärg. Seda seisundit nimetatakse veel võõrutusseisundiks ja võõrutusreaktsiooniks. Ilmaolek ja ilmaoleku tagajärg on hoopis ise asjad. Peale selle räägitakse abstinentsist ka alkoholi tarvitamise puhul, aga ma ei tea, mida silmas peetakse. Nii et siin on vähemalt kaks mõistet, mida ei saa kuidagi ühe definitsiooni alla paigutada. Ja isegi kui keegi nimetab abstinentsiks ilmaolekut (mida ma pole kuskilt leidnud), siis on minu arvates ikkagi tegemist piisavalt erinevate mõistetega, et neid lahus hoida. Andres 03:20, 13 august 2005 (UTC)

Oletan, ei tea, aga kas see, millest räägid pole mite abstinentsisündroom? Vt. nt. http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=930 Omaette küsimus on, kas need pole mitte seesama asi. Lihtsalt mainin, et mõtteid ergutada ;-) --Boy 19:41, 12 august 2005 (UTC)

Oletan, et teine tähendus on tekkinud nii. Algul räägiti abstinentsisündroomist, mis tekib siis, kui püütakse alkoholi tarvitamisest hoiduda. Samasugune sündroom tekib aga ka siis, kui takistatakse alkoholi kättesaamist. Seega sündroom ise on sama. Edasi lühendati "Abstinentsisündroom" lihtsalt abstinentsiks. Andres 03:25, 13 august 2005 (UTC)

Oeh. Abstinents põhjustab abstinentsi nähtusid, milliseid kokkuvõtlikult nimetatakse abstinentsi sündroomiks. Abstinents on põhjus, nähud ja sündroom on tagajärg. --Lulu 08:21, 13 august 2005 (UTC)

See on see, mida Sina kirjutad. Ma ei ole leidnud sellele kinnitust. Andres 08:24, 13 august 2005 (UTC)

Ok, olen nõus, et mõistet "abstinents" kasutatakse ka tähenduses "abstinentsi sündroom", "abstinentsi vaevused" jne. Minu meelest ei ole see päris korrektne ning on (jällegi minu meelest) tekkinud lühendamisest. Aga mõistet "abstinents" kasutatakse (minu meelest korrektsemalt) lihtsalt millegi puudumise või eemaloleku tähenduses:

In some people, cannabis use appears to cause significant medium-term decreases in cognitive performance, but performance on general intelligence and cognitive tests returns to "normal" in those people affected in this way within weeks of abstinence depending on the level of use. However, subtle impairment of complex cognitive function may persist even after long periods of abstinence in some of the users who suffered from decreased cognitive performance in the first place.

Artiklis tuleks seda vähemasti mainida. --Lulu 09:07, 13 august 2005 (UTC)

Olen nõus, et seda tuleks mainida. Küsimus on ju selles, kas see tähendus on sekundaarne ja kas selline sõnakasutus on korrektne. See tsitaat ei võimalda minu meelest nende asjade üle otsustada. Pealegi ei selgu siit otseselt, et jutt on tahtmatust ilmaolekust. Asja lahendamiseks tuleks uurida (eriti eestikeelset) erialakirjandust. Andres 09:19, 13 august 2005 (UTC)

Võtan vaidlustamise maha. Praeguses versioonis on siin tegemist rohkem toimetamise ja täpsustamisega. --Lulu 10:23, 13 august 2005 (UTC)

see abstinents on üldse üks ebaõnnestunud väljend, kuid teda ikkagi kasutatakse. Sümbol, millel on enamvähem konkreetne tähendus. Õigem oleks öelda abstinetsinähud. Ja veel õigem oleks eestikeelne mõiste - võõrutusseisund. See oleks siis - seisund, mis tekib mingi aine regulaarse tarvitamise katkestamisel. Iseloomulik on see sõltuvusainetele (tubakas, alkohol, narkootikumid). Kuid ka mõningatele muudele ravimitele - näiteks antidepressandid. Sest ärajääma nähud ei teki mitte aine mittepruukimisel, vaid aine pruukimise katkestamisel. Mittepruukimine on näiteks kainus - nähtusid ju ei ole. Pruukimise katkestamisel aga tekivad nähud. Ka imiku võõrutamisel rinnapiimast tekivad teatavad nähud. Selles mõttes minu arvates on ainukene sisuliselt põhjendatud termin antud kontekstis - võõrustusseisund ja võõrutusnähud. Ja ei ole see spetsiifiline narkoloogiale. Kui soovida end korrektselt ja ühemõtteliselt väljendada, peaks ütlema - alkoholvõõrutusseisund jms. Inglise keeles on ravimite jaoks olemas päris õnnestunud termin - drug withdrawal.

--Hendrix 29. aprill 2007, kell 06:20 (UTC)

Siin on esitatud sõna neli tähendust. Minu meelest on teine ja kolmas tähendus valed või vähemalt on tegu ebakorrektsete väljenditega. See tuleks korrastada nii, et igast mõistest räägitaks eraldi artiklis. Andres 29. aprill 2007, kell 09:18 (UTC)

Praegusel kujul kirjeldab artikkel põhitähenduse osas sama kui artikkel Karskus. Enamasti räägitakse eesti keeles mõlemast eelkõige seoses alkoholiga (nt liitsõnas "karskusliikumine" ei peeta silmas hoidumist seksist või tantsimisest), kuid mõlema üldine tähendus on siiski hoidumus, sisuliselt on need sõnad sünonüümid, mida võib näha ka sõnaraamatute definitsioonidest. Seega võiks artiklid liita. Siinse artikli alguslõigus on nähtavasti lähtutud ootusest, et artikkel Karskus hakkab kirjeldama üksnes karskust ehk abstinentsi alkoholi suhtes, kuid nagu näha, nii ei läinud. Alkoholist hoidumise kohta võiks olla eraldi artikkel, nii nagu ka siin mainitud sõna "abstinents" teiste, erialaste tähenduste kohta - kuni need siin püsivad, on tegu sisuliselt täpsustuslehega. --Ehitaja (arutelu) 16. oktoober 2022, kell 13:50 (EEST)Vasta

Lisa teema