Arutelu:40 kiri
Siin peaks olema selle kirja tekst, kindlasti. --Lulu 10. detsember 2005, kell 19.11 (UTC)
- Selle kirja tekst võiks minu meelest olla vikitekstides, kui autoriõigused seda lubavad. Minu meelest on see õudselt nahkne tekst, mis lugeda ei kannata. Aga võib-olla ma eksin ja linkidega varustamisel oleks mõtet. Andres 10. detsember 2005, kell 23.10 (UTC)
Kas selline toimetamine sobib? Piret 28. aprill 2006, kell 06.16 (UTC)
- Praegusel tekstil polnud viga, toimetasin algust natuke. Kuupäevale koos aastaarvuga pole mõtet viidata, sest meil pole (veel) selliseid artikleid. Artikli pealkiri peab olema püstkriipsust vasakul. Lühendeid sulgudes pole mõtet ära tuua. Andres 29. aprill 2006, kell 11.10 (UTC)
Arvan, et prokuratuuris ja KGB-s toimusid ikkagi vestlused, mitte ülekuulamised. Ülekuulamine eeldab minu teada kriminaalasja olemasolu. Andres 29. aprill 2006, kell 11.10 (UTC)
- Ülekuulamine eeldab kahtlust või süüdistust. See oli ametlikum asi. Vestlused olid küll ka mõjuavaldavad, kuid kuna antud juhul olid isikud siiski juba millegagi seotud, siis ei kasutatud enam vestlust. Piret 29. aprill 2006, kell 15.41 (UTC)
- Kui ma õigesti aru sain, sai kedagi süüdistada ainult kirja välismaale toimetamises. Kirjale allakirjutamise eest ju kriminaalkaristust määrata poleks saanud. Ülekuulamisprotokollile pead alla kirjutama ja kinnitama, et Sinu sõnad on õigesti kirja pandud. Vestlusel sellist protokolli ei ole.
Võin küll eksida, sest päris täpselt ma neid asju ei tea. Võib vaadata neid raamatuid, millele artiklis viidatakse. Teine asi on see, et inimene, kellega vesteldi, võib toimunut nimetata ülekuulamiseks. Andres 29. aprill 2006, kell 18.52 (UTC)
"Avalik kiri Eesti NSV-st" on väärtuslik ajadokument, milleta Baltikumi hilisemat arengut objektiivselt hinnata ei saa.
- Tõstsin selle lause välja, sest see on hinnanguline ja vaieldav. Andres 29. aprill 2006, kell 11.11 (UTC)
- Nõus, nüüd märkan, et tegemist on kahekordse hinnanguga. Piret 29. aprill 2006, kell 15.41 (UTC)
Rein Kordese kirjatöödest puudutab 40 kirja ainult kolmas. Lingid teistele tuleks minu meelest välja jätta. Kolmandas on üsna sumbuurne jutt, kuigi ka mõned konkreetsed väited KGB kohta. Andres 29. aprill 2006, kell 11.37 (UTC)
- Kas see link sobiks siis paremini näiteks Eesti ja KGB artikli juurde? On selline juba? Piret 29. aprill 2006, kell 15.41 (UTC)
- Ta sobib siia põhimõtteliselt küll. Tahtsin öelda, konkreetsed väited KGB tegevusest seoses 40 kirjaga, kuid need väited on esitatud väga üldisel kujul. Andres 29. aprill 2006, kell 18.52 (UTC)
Detaile saaks siia panna palju rohkem. Kindlasti peaks selles artiklis olema kõikide allakirjutajate nimed. Kes vallandati? (Mis puutub sanktsioonidesse, siis ilmselt oli ka välismaale sõitmise keelde ja küllap ka parteilisi karistusi.) Kindlasti tuleb rääkida Kaplinski artiklist ajalehes "Kodumaa". Andres 29. aprill 2006, kell 11.37 (UTC)
- Nimekirja avaldamisele mõtlesin toimetades ka ise, sellepärast sai need esimesed nimed ritta pandud. Kuid kuna hetkel on käeulatuses vaid internet, siis ei saanud rohkem allakirjutanuid lisada. Algus on tehtud ja loodan, et nimekiri täieneb. Piret 29. aprill 2006, kell 15.41 (UTC)
Parandasin lauset, mis algas sõnadega: Eesti vastupanuliikumise kanalite kaudu jõudis kiri välismaale. Põhjendus: liiga pidulik ja ylemäärane. Kiri jõudis välismaale paljude inimeste kaasabil ja korduvalt. Andsin ise yhe koopia Tallinnas Raimond Kolgile, kes lubas selle piiri yletamise ajaks pykstesse peita, öeldes, et, noh, sealt nad otsima kyll ei hakka... Aga selleks ajaks, kui ta oli minult saadud koopiaga taas Stockholmi jõudnud, olid kirja eksemplarid teiste inimeste kaudu juba varem sinna jõudnud. Nii et mingeid salapäraseid "kanaleid" tegelikult ei olnud. --Lulu 29. aprill 2006, kell 19.06 (UTC)
Siiski eelistaksin ma siia täisteksti panemist, kui võimalik. Ma ei usu, et see asi jääb autoriõiguste taha - tegu on Eesti lähiajalugu mõjutanud sedavõrd olulise ja tähtsa dokumendiga, et see lausa nõuab üldsusele avaldamist. Ma loodan, et selleks ei ole vaja nimetatud 40 inimese nõusolekut (millest mitmed on kahjuks 26 aastaga juba taevariiki kahjuks siirdunud)...
Valdopraust
- On ju teada, kes kirja autor on (olen seda lugenud, aga ei mäleta). Tema käes peaksidki autoriõigused olema. Andres 18. jaanuar 2007, kell 20:46 (UTC)
- hmm... kas avalikul kirjal on üldse autoriõigustega pistmist? Ja kui on siis tundub loogilisena, et need õigused kuuluvad vist kõikidele allakirjutanutele? - Ahsoous 18. jaanuar 2007, kell 20:57 (UTC)
- Miks avalikul kirjal ei ole midagi autoriõigustega pistmist?
- Minu meelest ei tee pelk allakirjutamine kedagi teksti autoriks. Andres 19. jaanuar 2007, kell 11:44 (UTC)
Miks peatati segajate töö? Andres 17. detsember 2008, kell 13:57 (UTC)
Ainult väheste 40 kirjale allakirjutanute isikuartiklites on mainitud, et nad on kirjaga seotud. See ei tundu mulle esmapilgul ebaolulise informatsioonina.
MarkkuP 29. september 2009, kell 20:03 (UTC)
- Peaks tõesti kõigile selle lisama. --Epp 29. september 2009, kell 20:21 (UTC)
"Neli läkitusele allakirjutanud haritlast vallandati." Neid võiks ju nimeliselt nimetada. 90.191.119.98 3. juuni 2012, kell 14:04 (EEST)
- Kui tead, siis nimeta. Andres (arutelu) 3. juuni 2012, kell 20:31 (EEST)
- Minu mälu järgi (raamatust 40 kirja lugu.?, kontrollida hetkel ei saa) vallandati lavakunstikateedri juhataja kohalt Aarne Üksküla. --Juhan121 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 23:36 (EEST)
- Rein Ruutsoo vallandati 40 kirja tõttu. Aga vist alles 1983. aastal. Velirand (arutelu) 6. juuli 2014, kell 23:42 (EEST)
- Minu mälu järgi (raamatust 40 kirja lugu.?, kontrollida hetkel ei saa) vallandati lavakunstikateedri juhataja kohalt Aarne Üksküla. --Juhan121 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 23:36 (EEST)
Kui tahate kirja teksti ära tuua, eks kirjutage kõigepealt Jaan Kaplinskile. Andres (arutelu) 4. juuli 2014, kell 08:53 (EEST)
- See on ju kollektiivne kiri. Kas autoriõigused kuuluvad siis Kaplinskile? Velirand (arutelu) 6. juuli 2014, kell 21:32 (EEST)
- Nati nagu mõeldes, siis mulle tundub, et avalik kiri ongi mõeldud levitamiseks ning sellele ei rakendu autoriõiguse seadus. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. juuli 2014, kell 21:50 (EEST)
- Ma saan aru, et autorsusega on asi pisut segane. Aga et kollektiivne kiri pole autoriõigusega kaitstav, sellist tõlgendust seadus minu meelest ei võimalda. Pikne 6. juuli 2014, kell 22:13 (EEST)
- Avaliku kirja puhul autoriõigused kuuluvad sellele väljaandele, kus see avaldati. Aga 40 kiri liikus samizdatina ehk siis konkreetne väljaandja puudub või teda pole võimalik tuvastada. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. juuli 2014, kell 23:27 (EEST)
venestamise eitamine ei ole keeletoimetamine :P muuda
Ma tühistasin muudatuse, sest endine sõnastus oli parem. Taavi (arutelu) 6. juuli 2014, kell 21:26 (EEST)
- hm, kui stiil või lauseehitus ei istu, siis muuda, mitte ära kaota ära tõsielulist toimunut, et tegu oli riikliku venestamise vastase kirjaga ... suwa 6. juuli 2014, kell 21:29 (EEST)
- Praeguses sõnastuses pole ju seda ka öeldud, vaid imelikus sõnastuses "eesti keelt venestamise ajal". Ma teen ettepaneku vana tekst taastada ja siis koos mõelda, mis sõnastuses venestamist mainida. "Kommunistliku partei" võiks küll olla konkreetse partei nimi, aga see "Eesti osakond" on jällegi imelik. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 21:58 (EEST)
- Jah. Ainuke küsimus, kas Suwa soovib hakata arutama seda muudatust. Või läheb sellele tema meelest liiga palju aega -- lihtsam on mingi suva tekst sisse visata artiklisse, et siis teised seda siluma hakkaksid. Mul pole ju ka midagi venestamise mainimise vastu, kui seda korrektses keeles ja stiilis teha. Taavi (arutelu) 6. juuli 2014, kell 23:30 (EEST)
- Et siis mis, et kui miskit mõistuspärast ja tõsielulist lisada, mis kirjutises on puudu, siis peaks ikka ennem sinuga seda arutama ???, wikis on siiani ikka vead käigult parandatud. Hetkel tekitasid sa ise suuremat kahju, kaotades ära viited:
- - ekp-lle, venestamisele, propale ... ehk siis täisti sovjeetlikus stiilis kuritarvitad sulle antud võimu ja kustutad fakte ... seda nimetatakse ajaloo võltsimiseks.
- suwa 7. juuli 2014, kell 07:49 (EEST)
- Jah. Ainuke küsimus, kas Suwa soovib hakata arutama seda muudatust. Või läheb sellele tema meelest liiga palju aega -- lihtsam on mingi suva tekst sisse visata artiklisse, et siis teised seda siluma hakkaksid. Mul pole ju ka midagi venestamise mainimise vastu, kui seda korrektses keeles ja stiilis teha. Taavi (arutelu) 6. juuli 2014, kell 23:30 (EEST)
- Praeguses sõnastuses pole ju seda ka öeldud, vaid imelikus sõnastuses "eesti keelt venestamise ajal". Ma teen ettepaneku vana tekst taastada ja siis koos mõelda, mis sõnastuses venestamist mainida. "Kommunistliku partei" võiks küll olla konkreetse partei nimi, aga see "Eesti osakond" on jällegi imelik. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 21:58 (EEST)
"millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt" Natuke laiem sõnastus peaks olema. Lisaks keele-teemale oli seal ka juttu teistest rahvustest inimeste sisserändest. Velirand (arutelu) 6. juuli 2014, kell 21:35 (EEST)
Siin on tehtud pisiparandusega muudatus. Andres (arutelu) 22. august 2014, kell 08:44 (EEST)
"Venestamine" on asjakohane, aga "okupatsioonivõimud" minu meelest ei sobi siia. Andres (arutelu) 22. august 2014, kell 08:45 (EEST)
Siin on minu meelest liiga palju poliitiliselt laetud väljendeid. Esitus peaks olema lihtne ja neutraalne. Andres (arutelu) 10. september 2015, kell 16:14 (EEST)
Ma ei usu hästi, et kirja tekstis oli "ministeeriumite". See oli tollal jäme keeleviga. Andres (arutelu) 10. september 2015, kell 16:14 (EEST)
- Tekste tuleks kindlasti võrrelda. 90.190.71.25 10. september 2015, kell 17:20 (EEST)
"Muid kannatusi "Avalik kiri Eesti NSV-st" ühelegi autorile ei toonud." Kannatus ei ole õige sõna. Probleeme tekkis aga mitmetel allakirjutanutel. Mati Undi valitud teoste väljaandmine lükkus edasi (ilmus alles 1985), Rein Tamsalu doktoritöö kaitsmisega tekkisid ootamatud probleemid jne. Velirand (arutelu) 10. veebruar 2016, kell 09:22 (EET)
- Nojah, need asjad tuleks artiklisse kirja panna. Andres (arutelu) 10. veebruar 2016, kell 10:28 (EET)
Segajate töö väidetav peatamine muuda
Ameerika Hääl Washingtonis tegi üksikasjaliku ülevaate 23. detsembril 1980, kusjuures kirja ettelugemise ajaks peatati Tallinnas jaama segajate töö[viide?].
See ei kõlba teps mitte, et nii vapustav väide üle kümne aasta viiteta sees püsib. Tuleb kiiremas korras asja selgitada või kustutada artiklist. Ei tundu üldse usutav.Zeitgeistkritiker (arutelu) 4. veebruar 2020, kell 14:55 (EET)
- Коллеги! Я создал статью "Письмо сорока" на русском языке. Но, к сожалению, не владея эстонским языком, я не могу правильно расставить ссылки на источники. Они в русскоязычной статье присутствуют, но не прикреплены к конкретным частям повествования. Может ли кто-нибудь помочь в редактировании? Буду очень признателен! --Максим Кузахметов (arutelu) 4. juuni 2020, kell 11:41 (EEST)
Võib-olla peaks olema kategooria Kollektiivsed kirjad? Velirand (arutelu) 11. august 2023, kell 17:35 (EEST)