Arutelu:2016. aasta Eesti presidendivalimised

Presidendivalimisi on arutatud ka raadio poliitikajutusaadetes. Savisaare kohta on öeldud, et ta küll tahaks presidendiks saada, aga ta ei kandideeri, kui tema võit pole kindel. Samuti on arutatud, kuidas president hakkaks kohtu vahet käima. Kallase kohta on öeldud, et ta tahaks saada, aga pole selge, kas koduerakond teda toetab. Peale selle, võib-olla Kaljurand on ette söödetud, et ta jõuaks end kompromiteerida ja keegi teine, näiteks Kallas, saaks varjust välja tulla. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 12:06 (EET)

See, et keegi on erakonna ametlik kandidaat, ei tähenda, et tal on hääled kandidaadiks saamiseks koos. Praeguses faasis ei ole põhjust eristada kandidaate ja võimalikke kandidaate. --Metsavend 19. juuni 2016, kell 14:32 (EEST)

Nõus, kandidaadist saame rääkida alles siis, kui ta on üles seatud. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 17:25 (EEST)

Vist räägime samast asjast, millisel juhul nõustun. Minu meelest ei saa Mailis Repsi enne nimetada kandidaadiks, kui ei ole täidetud "Vabariigi Presidendi valimise seaduse" § 15 esitatud tingimused. Kandidaatide registreerimine pole ju veel alanud, järelikult ei saa ka olla kandidaat. Saab olla soositu v teoreetiline kandidaat või nagu nad ise naljatlevad, st kandidaadi kandidaat, aga ei midagi rohkemat. --kanakukk (arutelu) 21. juuni 2016, kell 00:14 (EEST).

Me saame öelda, et erakond on valinud ta oma kandidaadiks. Kuni ta üles seatud pole, ei saa teda kandidaadiks nimetada. Andres (arutelu) 21. juuni 2016, kell 09:45 (EEST)

Aga erakonna valitud kandidaat on ka Mart Helme ja kas mitte ka Allar Jõks ja Eiki Nestor. Andres (arutelu) 21. juuni 2016, kell 09:47 (EEST)

Probleem püsib. Andres (arutelu) 29. juuni 2016, kell 14:32 (EEST)

Vahest kasutada sõna favoriidid või nominendid vms. Või tõesti kandidaadi kandidaadid.

---

"Avalikus arutelus tähelepanuväärsust kogunud kandidaadid". See on minu meelest ebaõnnestunud pealkiri. Ja miks Nestor ja Helme nende hulgas ei ole? Andres (arutelu) 30. august 2016, kell 01:20 (EEST)

"Kandidaadid" on parem või? Kandidaadid on üksnes need, kes on VVK-s registreeritud. Kuidas siis saab öelda, et Marina Kaljurand on kandidaat, kui teda ei ole registreeritud? Kuidas on Urmas Paet kandidaat, kui teda ei ole registreeritud? Rääkimata siis sellest, et "kandidaadid" olid nad mõne arvates juba siis, kui registreerimine polnud veel alanudki. --kanakukk (arutelu) 30. august 2016, kell 11:55 (EEST).

Praegu on kandidaatide hulgas ainult need neli, kes on mingiks vooruks olnud VVK-s registreeritud. Kaljurand ega Urmas Paet ei ole nende seas. Kus on probleem? Pärtel Toompere (arutelu) 30. august 2016, kell 17:46 (EEST)

On vahepeal ümber tehtud. Andres (arutelu) 30. august 2016, kell 19:34 (EEST)

Kas Kaur Kenderi võib ka "võimalike kandidaatide" alla kirja panna? Aga Andres Luure? --kanakukk (arutelu) 30. august 2016, kell 20:19 (EEST).

Alapealkiri tuleb ümber teha, aga mina ei tea, mis see võiks olla. Andres (arutelu) 30. august 2016, kell 21:25 (EEST)

Kui inimene tahab kandideerida presidendiks, aga ta ei saa kokku piisavalt poolehoidjaid, kas ta siis on loobunud või? Näiteks, Eiki Nestor loobus, aga teda selles loetelus kirjas ei ole. Praegune alapealkiri ei sobi. --kanakukk (arutelu) 23. september 2016, kell 23:54 (EEST).

---

Minu meelest oli siin varem juttu ka kevadel alanud kampaaniast. Jõerüüti pole üldse mainitud. Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 22:11 (EEST)

Kas SIIN ei ole seda väidetavat teksti säilinud? --kanakukk (arutelu) 23. september 2016, kell 23:54 (EEST).

---

"Loobunud kandidaadid" ei ole praegu õige pealkiri. Loobus minu teada ainult Eiki Nestor, aga teda seal pole. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 13:16 (EEST)

---

Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, osales 332 valimiskogu liiget. Tühje sedeleid oli 57, kehtetuid 3, üks ümbrik oli tühi.

Tühja ümbrikku ei ole nende 332 hulgas, muidu arvud ei klapi. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 18:41 (EEST)

Allar Jõks lubas ka täielikult poliitikast loobuda: "Lõpetage jutt IRL-i juhiks saamisest. Lähen tagasi oma tööle esmaspäeval."

Allar Jõks ei öelnud, et ta loobub täielikult poliitikast, ja ka allikas pole niimoodi öeldud. "Poliitikas jätkamine" (nagu allikas öeldud) on kahemõtteline; sellist väljendit intervjuus ei kasutatud. Parem juba lähtuda intervjuust, mitte selle kokkuvõttest. Tsitaat pole ka täpne. Tõepoolest, see pole usaldatav allikas. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 18:49 (EEST)

Üldse, see asi siia ei sobi, parem panna see Allar Jõksi artiklisse. Ma tõmban vähemalt osa maha, sellist faktide moonutamist ei tohiks olla. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 18:52 (EEST)

Allikas ei ole öeldud, et Kallas ütles, et tegu on põhiseadusliku kriisiga. Jutt oli lihtsalt kriisist. Ma nüüd ise täpselt ei mäleta, see tuleks üle vaadata. Igatahes Jõks ja Madise eitasid, et tegu on põhiseadusliku kriisiga. Kriisi kohta nad ei öelnud midagi. Ma võtan kogu selle jutu esialgu välja. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 19:08 (EEST)

Tulemuste selgumise järel teatasid mõlemad kandidaadid, et ei kandideeri uuesti järgmises hääletusvoorus, mis toimub taas riigikogus. Allar Jõks eitas kavatsust saada IRL-i juhiks. Siim Kallas nimetas valimistulemust põhiseaduslikuks kriisiks ja leidis, et valimiskorda tuleks muuta, Jõks kujunenud olukorras siiski kriisi ei näinud.

Jõksi intervjuud saab vaadata-kuulata siit: [1]. See kinnitab seda, mida ma enne ütlesid. Selle all on tõesti öeldud, et Kallas rääkis põhiseaduslikust kriisist. Ma vaatasin enne teist teksti. Katsun Kallase intervjuu üles leida. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 19:26 (EEST)

Aa, see on samal leheküljel: [2]. Reporter kasutas fraasi "põhiseaduslik kriis", aga Kallas seda ei kasutanud. Ta ütles: "Jah, see on tõsine kriis küll." Minu meelest pole õige siin vastandada Kallast Jõksile. Kallas ei ole jurist, ta ei hakanud tähti närima. Andres (arutelu) 24. september 2016, kell 19:32 (EEST)

Kas see "original research" ei ole, kui viidatud allikas kasutab sellist formuleeringut ning (ehkki eri artiklites) mõlema kõneleja seisukohad vastandab, aga sina lähtud allika allikatest. mida ise teisiti interpreteerid? Sinu interpretatsioonile ei saa ju sel juhul viidata. --85.253.66.252 24. september 2016, kell 20:06 (EEST)

Ah, vahet pole, tee, mis pähe tuleb. Püüan parem siit eemale hoida ja mitte rohkem Vikipeediat näppida, kui just ei pea.

Entsüklopeedia peab olema faktipõhine ning kasutama allikakriitikat. Kui tekib kahtlus allika usaldatavuses, siis ei pea seda allikat kasutama. Mul tekkis kahtlus sellepärast, et olin ise neid intervjuusid äsja näinud. Kui juba tsitaat on ebatäpne, miks peaks muud uskuma? Kui meil tekib lahkarvamusi, tuleb neid arutada. Mina igatahes püüdsin selgitada, miks ma nii tegin. Ja ma tõstsin kõnealuse lõigu arutelusse, et selle saaks vajaduse korral tagasi panna.

Tegu oli uudise autori tõlgendusega, mitte faktiga. Ja see ei olnud ainus tõlgendus.

Reporter püüdis ise sündmust luua, aga minu meelest seda ei olnud. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 12:26 (EEST)

Esitamata kandidaadid

Kui siin on esitamata kandidaatide seas juba nimetatud Tarandit, Kenderit ja Ilvi Jõe-Cannonit, siis peaks Kristiina Ojulandi ka nimetama (http://web.archive.org/web/20190209081434/http://rue.ee/WP/meil-on-parem-lahendus-kristiina-ojuland-kandideerib-eesti-vabariigi-presidendiks/). Cumbril 2. oktoober 2016, kell 20:49 (EEST)

Jah, muidugi. Andres (arutelu) 2. oktoober 2016, kell 23:08 (EEST)