Arutelu:Ürgloodus
Kas siia kuulub ka Päike? Sellisel juhul ei ole intervikid õiged. Kui ei kuulu, siis on definitsioon vale. Andres 11. juuli 2010, kell 23:46 (EEST)
Selle mõiste puhul on oluline eristada, kas planeet Maa loodust pole üldse mõjutatud või on seda tehtud vähe. Nt Ökoloogialeksikon ja EKSS annab, et inimtegevusest puutumata (nt inimkultuuri varasematel ajajärkudel, kohati veel 19. sajandilgi). Praegune definitsioon on inglise viki järgi. Üldiselt tundub see vaieldav mõiste olevat--Bioneer1 8. jaanuar 2011, kell 15:09 (EET)
- Mu meelest on justnimelt see ürglooduse definitsioon - loodus, mida inimtegevus (kultuur) pole oluliselt mõjutanud. S.t. kui kultuur mõjustab maapinda ja vett juba suurel määral, siis pole seal enam ka ürgloodust. Sügavale maa alla jääb see ilmselt veel pikaks ajaks alles. Definitsioon seejuures ütleb, et asi pole mitte mõjutamises üldse, vaid olulises mõjus, ümbermuutmises. Sinna alla käivad loomulikult ka taevakehad. Kuna aga need on enamikul puhkudel marginaalsed, kipuvad definitsioonid neid unustama, seepärat ka inglise vikis definitsioonis praegu 'on Earth'. Muidugi tuleb silmas pidada, et intervikid ei saa ega tohigi olla absoluutselt täpsed, alati on mõistetel mingi keelelis-kultuuriline konteksti erinevus ja see peabki nii olema. --Kk 8. jaanuar 2011, kell 16:08 (EET)
- Ma ei saa sellest hästi aru. Sõnade tähendusväljad on erinevad, ja mõned mõisted on ka erinevad. Andres 8. jaanuar 2011, kell 21:06 (EET)
- Sellega ma küll nõus ei ole, et eesti kultuuris, erinevalt teistest kultuuridest, hõlmab ürglooduse mõiste ka teisi taevakehasid. Minu meelest tavatähenduses ei hõlma. Võiks ju kirjutada, et tavaliselt mõistetakse ürglooduse all siiski ainult maapealset ürgloodust, ka mitte näiteks Maa tuuma. Andres 8. jaanuar 2011, kell 21:10 (EET)
- Miks Sa võtad eelduseks, et entsüklopeedias esitatud mõistete definitsioonid peaksid alati järgima tavatähendust? Mu meelest sellist eeldust kasutada ei saa, sest kuna entsüklopeediaartiklite autorid on reeglina vastavat teemat keskmisest paremini tundvad (ning oletan, et see kipub olema vikipeediaski nii), siis on nihe tavatähenduse suhtes pigem reegel. Mistõttu Su eeltoodud argumentatsioon ei ole mu meelest siinses küsimuses kasutatav. Kultuuridevaheline (vikipeediatevaheline) erinevus ei käi tavatähenduse, vaid vikipeediasse kirjutajate (parima mõistliku) tähendusarusaama vahel. --Kk 8. jaanuar 2011, kell 21:52 (EET)
- Peale selle - antud definitsiooni juures on teiste taevakehade kaasamise küsimus, samuti see, kui sügavale Maa sisemusse loodus ulatub, ilmselgelt teisejärguline. Huvitavam ja olulisem mu meelest on, kas Sa oled definitsiooniga muus osas päri. --Kk 8. jaanuar 2011, kell 22:03 (EET)
- Muus osas olen päri, ja ma ei vaidle vastu ka praegusele definitsioonile. Pigem tahaksin, et mainitaks, mida tavaliselt ürglooduse all mõistetakse.
- Enne mulle tundus, et tegu on eri mõistetega, aga pigem on tegu ebamäärase mõistega, mille prototüübiks on nii-öelda puutumatu loodus maa peal, mida aga võib ka laiemalt võtta.
- Kui artiklite teemad faktiliselt kokku langevad, siis võib nad vastavateks lugeda ka juhul, kui definitsioonid ei kattu.
- Sõna "ürgloodus" võimaldab sellist tõlgendust, et ta haarab ka taevakehad, ja teistes vikides pealkirjaks olevad sõnad seda ei võimalda. Aga minu teada puudub ka teaduses ja filosoofias sellise eesti sõnaga väljendatav mõiste, mis peab silmas ka taevakehi. Tegu võib olla ainult juhusliku sõnatarvitusega.
- Ma ei ole väitnud, et definitsioonid peaksid järgima tavatähendust. Aga tavatähendusest saab hälbida ainult juhul, kui tegu on terminiga. Minu teada säärast terminit ei ole.
- Kas Sa nimetaksid taevakehi ka metsikuks looduseks ja põlislooduseks? Mina ei nimetaks. Ürglooduseks võib-olla mõnes kontekstis küll. Minu meelest on tegu eri mõistetega.
- Kui nüüd Sinu ja minu arusaamas on erinevusi, kas see tuleb sellest, et me kuulume eri kultuuridesse või Sina tead midagi, mida mina ei tea, või ümberpöördult? Kui jutt on sellest, mis on mõistlik, siis tekib ikka lahkarvamusi. Minu arust tuleb püüda lähtuda sõna faktilisest (ja eriti kirjalikust) tarvitusest. Andres 8. jaanuar 2011, kell 22:52 (EET)
väga vähesel määral või täiesti puutumata
- See tähendab ju 'väga vähesel määral puutumata või täiesti puutumata'.
täielik või osaline inimtegevus
- See ei tähenda midagi.
Kuidas saavad pargid ja mahajäetud taluhoovid olla ürgloodus? 194.150.65.221 6. aprill 2017, kell 09:22 (EEST)
Taastasin olukorra enne Alicenarepi muudatusi. Neid saab vaadata artikli ajaloost. Andres (arutelu) 11. juuni 2017, kell 23:06 (EEST)
Taastasin jälle olukorra enne Alicenarepi muudatusi. Neid saab vaadata artikli ajaloost. Andres (arutelu) 12. juuni 2017, kell 18:47 (EEST)
Kustutasin osa sisu, sest see on minu meelest tarbetu üldine jutt, ja viisin osa sisu üle lehele Arutelu:Ürglooduse objekt. Andres (arutelu) 12. juuni 2017, kell 18:58 (EEST)
Kas tõesti kõik leiavad, et see on normaalne? Andres (arutelu) 12. juuni 2017, kell 20:00 (EEST)
Ja täpsustusmärkus on ära võetud. Andres (arutelu) 12. juuni 2017, kell 20:01 (EEST)