Arutelu:Üldisus

Sellel leheküljel pole arutelusid.

Üldisus ja abstraktsus on kindlasti erinevad mõisted. Andres 2. aprill 2006, kell 09.38 (UTC)


Üldisuse vastandiks saab pidada ka erilisust. Andres 2. aprill 2006, kell 09.40 (UTC)


Peale selle tuleks ehk mainida ühisust. Andres 2. aprill 2006, kell 09.41 (UTC)


Mõtlemise ja tunnetuse kehtiv rakendumine – see on pisut segane. Andres 2. aprill 2006, kell 09.46 (UTC)


Kui artikkel oleks ainult mõistete või termide kohta analüütilises filosoofias, siis oleks lihtne näitlikustada üldisust seoses tähistatavate objektidega, antud juhul oli parim, millega suutsin välja tulla, see "kehtiv rakendumine". See on minu arust täpne, aga pole idiomaatiline ega ka mitte intuitiivne. Võiks jääda ka "kehtestumise" juurde, aga see ei teeks vist asja selgemaks. Kui rääkida lihtsalt üldisusest, siis ei saa lähtuda objektist, sest võimalik, et see pole antud ontoloogilises mõttes eelnevalt.

Kas ühisus on üksikasjade samade tunnustega seotud? Ma pole seda kunagi kuulnud.

Mina ei tea, mis vahe on üldisusel ja abstraktsusel. --Kamma 2. aprill 2006, kell 10.42 (UTC)

Ma usun, et isegi kui abstraktsus ja üldisus on erinevad, siis enamasti kasutatakse neid sünonüümidena. Selles mõttes võib vast selle erinevuse tuua välja eraldi alajaotise all üldisuse artiklis. Kui järele mõtelda, siis mingi kasutusvahe neil sõnadel on küll. "Üldine" on üldisem kui võõrsõna "abstraktne". --Kamma 2. aprill 2006, kell 11.00 (UTC)

Mõlemat sõna kasutatakse mitut moodi ja kummalgi mõistel on erinev ajalugu, mis iseenesest teeb esituse keeruliseks. Kui üldisus ja abstraktsus kokku panna, siis läheb asi minu meelest juba lootusetult segaseks. Võib ju mainida, et mõnikord kasutatakse neid sõnu sünonüümidena, kuid alguses neid võrdsustada on minu meelest liiast. Ma toon mõned näited nende sõnade erinevast kasutusest. Abstraktne objekt ei ole sama mis üldine objekt. Kui rääkida omadusest, siis võib nimetada valgesust abstraktseks omaduseks, valget konkreetseks omaduseks. Seejuures on võib valge olla üldine, valgesus aga on üksik.
Mitmele asjale ühine on see, mis on omane neile kõigile.
Kui rääkida lihtsalt üldisusest, siis ei saa lähtuda objektist, sest võimalik, et see pole antud ontoloogilises mõttes eelnevalt.
Sellest lausest ma ei saanud aru. "Kehtiv rakendumine" mind ei häirinud, kuigi ka see vajab selgitust. Ma ei saanud aru, mis tähendab mõtlemise ja tunnetuse kehtiv rakendumine.
Peale selle, minu meelest välistab see definitsioon, et miski võiks olla üldine sõltumatult mõtlemisest, tunnetusest jne. Andres 2. aprill 2006, kell 12.37 (UTC)

See viimane on küll õige ja see on minu erapoolik seisukoht, mille alternatiivset seisukohta ma ei valda ja sisse viia ei oska. Selles osas võib artiklit täiendada keegi teine.

Artikli selline modifitseerimine on suur töö, mida mina praegu ette ei võta. Küll aga leian, et sellise erapoolekuse puhul peaks artikli varustama NPOV-märkusega. Andres 3. aprill 2006, kell 06.12 (UTC)

Kuidas saab valgesus olla konkreetne, sellest ma aru ei saa. Kui ma tahaks mõtelda nagu Hegel, siis võiksin aru saada sellest, et abstraktne ja konkreetne võivad mingi dialektilise printsiibi alusel ühinenud olla.

Ma ju ei rääkinud oma näites valgesuse konkreetsusest, vaid üksikusest. Näide oli abstraktsuse ja üldisuse ning konkreetsuse ja üksikuse võimaliku (ja filosoofilises kirjanduses ka esinenud) eristuse kohta. Valgesust võib näiteks vaadelda üksiku "abstraktse objektina". Hegelist ma ei hakanud rääkimagi, aga Hegel ja tema järgijad eristavad täiesti kindlasti üksikut/üldist ja abstraktset/konkreetset. Ja mis puutub dialektilisse ühtsusse, siis see ei tee olematuks "mõistete" (mitte siis Hegeli mõttes) erinevust. Andres 3. aprill 2006, kell 06.12 (UTC)

Minu meelest on abstraktsuse ja üldisuse erinevus peamiselt kasutuslik. On nii üldistamine kui abstraheerimine, mis on kahtlemata sünonüümid. Inglise keeles on teatud väljakujunenud idioomid seotud sõnadega abstract ja general, mis ei lase neid sõnu ära vahetada. Saksa keeles on lisaks neile veel allgemein.

Minu meelest küll ei ole üldistamine sama mis abstraheerimine. Üldistamine on mingi väite modifitseerimine nii, et see käib rohkemate asjade kohta, või siis mingist mõistest laiema mahuga mõiste leidmine. Abstraheerimine on ebaoluliste seikade kõrvalejätmine. Muidugi võivad mõlemad toimuda korraga.
Sõna "üldine" vaste inglise keeles on ka universal. Sõna "üldine" saksakeelne vaste on eeskätt allgemein. Andres 3. aprill 2006, kell 06.24 (UTC)

Erinevus on seega minu arvates (a) hegellik või (b) geneetiline. Viimase puhul on abstraktsus alati seotud materjaliga, millest abstraheeritakse -- seega ka tunnetusega. Üldisuse puhul on võimalik, et miski on üldine ilma igasuguse konkreetse materjalita, ajalootult.

See ehk artiklis on tõesti liiast. Aga üldisuse artikli alla kuulub abstraktsuse definitsioon samavõrd kui üldisuse enda oma. Ma ehk püüan parandada, kui natuke järele olen mõtelnud, aga kui Sina kohe oskad mingi elementaarse paranduse sisse viia, siis palun. --Kamma 2. aprill 2006, kell 16.41 (UTC)

Kõige esimene asi, mis võiks teha, on esimesest lausest abstraktsuse väljaviskamine. Üldisuse ja abstraktsuse seost muidugi tuleb selles artiklis käsitleda, detaile annab vast täpsustada. Andres 3. aprill 2006, kell 06.24 (UTC)



Vaidlustasin, kuna olemasolev ei ole ilmselgelt piisavalt korrektne ning ma ei oska oma teadmiste põhjal abstraktsust, üldisust, universaalsust, generaalsust, ühisust, erilisust, ainulisust, individuaalsust, konkreetsust jne süsteemselt eristada. --Kamma 3. aprill 2006, kell 12.28 (UTC)


Saksa vikis on artikkel de:Allgemeinheit, mis on ka neil hetkel vaid täpsustuslehekülje tasemel. Võib-olla peaks meie artikli kõigepealt kuidagi selgemateks valdkondadeks liigendama ja tegelema definitsiooniga hiljem?--Andrus Kallastu 5. mai 2008, kell 08:48 (UTC)

Kas võib selle artikli teha täpsustusleheküljeks? Ma mõtlen, et enne vaidlustuse malli kasutada malli {{täpsustus}} ja selle alla erinevad tähendused. --Tiuks 5. mai 2008, kell 10:04 (UTC)
Saksa vikis on sellesse artiklisse kuuluv materjal artiklis de:Allgemeines und Einzelnes.
Vaidlustatud on ta põhiliselt sellepärast, et siin on üldisus ja abstraktsus ühte patta pandud.
Millisteks valdkondadeks seda peaks jaotama? Ma ei näe ka, mida siin täpsustada on. Saksa viki täpsustusleht küll seda ei selgita. Andres 5. mai 2008, kell 14:06 (UTC)
Ma ei sekku filosoofilisse diskussiooni, sest see ei ole minu ala. Mind huvitas tegelikult mõiste "üldmõiste", mille definitsioon praegu puudub ja millele ma ei osanud leida vastet ka muudest keeltest. --Andrus Kallastu 5. mai 2008, kell 18:21 (UTC)
Saksa keeles Allgemeinbegriff. Püüan natuke kirjutada. Andres 5. mai 2008, kell 22:39 (UTC)
Naase leheküljele "Üldisus".