Arutelu:Ühiskond
Ühiskond – inimkooslus, kes jagab ühist territooriumi ja kultuuri ning teatud ühtekuuluvustunnet?
- Midagi sarnast. Mingi minimaalne territoriaalne ja kultuuriline ühtsus peab muidugi olema ja mingi ühtekuuluvustunne peab ka olema. Ei oska paugupealt öelda, kas see kõlbab definitsiooniks. Kas võiks näiteks öelda "Haapsalu ühiskond"? "Mäksa valla ühiskond"?
- Peale selle mõeldakse ühiskonda sageli riigile vastanduvana. Andres 18:26, 22 Mar 2005 (UTC)
Ajalooliselt olid esimesed sugulussidemetel põhinevad kooseluvormid - perekond, hõim ning alles hiljem tekkisid etnilistel (rahvuslikel) alustel moodustunud ühtekuuluvusvormid. hm... kahtlane väide... --Lulu 18:23, 22 Mar 2005 (UTC)
Hüpoteetilise Haapsalu ühiskonna puhul - kas ühise kultuuri olemasolu või puudumine ei ole siin määrav? Iseasi, et kultuur on sama hägune mõiste. Aga ühiskonnateadlased näivad seda ebatäpset määratlust kasutavat. Mõned, eriti marksistid, on üritanud inimestevahelisi majanduslikke, poliitilisi ja ideoloogilisi suhteid ka täpsemalt nimetada. Ameerika interaktsionistid leiavad, et ühiskonda kui sellist pole olemas, see mõiste on ainult mugav üldistus teatud nähtuste kohta, mida me ei mõista. Kaasaegset ühiskonda on tihedalt seostatud rahvusriigiga; sellele oponeerijad on soovitanud pigem kasutada mõisteid sotsiaalsed süsteemid ja institutsioonid (mis võivad kuid ei pruugi mahtuda rahvus- ja riigipiiridesse).
- Meil ju öeldakse, et Eestis olevat eesti- ja venekeelne kogukond. Millegipärast ei öelda, et on eesti- ja venekeelne ühiskond. Kas see tähendab, et eri keeled ei ole kultuuriliselt nii eristav tunnus, et saaks rääkida eri ühiskondadest?
- Üks jurist ütles, et seadustel olevat riigis umbes samasugune roll nagu lepingutel ühiskonnas. Andres 19:01, 22 Mar 2005 (UTC)
Ma olen segaduses. Kas siin on mõeldud kogukonda (Gemeinschaft, community) või ühiskonda (Gesellschaft, society)? Kui viimast, siis vikilingid on läinud valesse kohta. Andres 19:09, 22 Mar 2005 (UTC)
Kas on ehk nii, et on Eesti ühiskond aga eesti kogukond? Ja vene kogukond on osa Eesti ühiskonnast, jagades eesti kogukonnaga suuremal või vähemal määral ühist territooriumi, kultuuri ja ühtekuuluvust?
- Minu meelest on ka nii. Andres 19:32, 22 Mar 2005 (UTC)
Tõstsin välja lõigu
Ajalooliselt olid esimesed sugulussidemetel põhinevad kooseluvormid - perekond, hõim ning alles hiljem tekkisid etnilistel (rahvuslikel) alustel moodustunud ühtekuuluvusvormid.
Põhjendus: väide ei ole tõestatav; jääb arusaamatuks, mis vahe on kooseluvormidel ja ühtekuuluvusvormidel. --Lulu 07:06, 23 Mar 2005 (UTC)
Ühiskonna ja kogukonna vastandust (Tönnies jt) võiks ka ära mainida?
- Võib-olla sellises sõnastuses on väide tõesti segane, samas aga tasub mainida seda, et ühiskonna tekkele eelnesid veresugulusel põhinevad koosselu vormid. Kogukond ja Ühiskond seda enam ei ole, nende puhul on tegu konstrueeritud ühtekuuluvusega (etnos, riiklus, rahvus jne). Selge on ka, et Ühiskond on kogukonnast suurem nähe... Samas võiks keegi saksa keele oskusega inimene vaadata kuidas see saksa vikis kajastatud on - sakslased on nendel teemadel üldjuhul asjatundlikud. Wikitomcat 6. märts 2006, kell 17.41 (UTC)
Millegi nimetatavus ühiskonnaks sõltub vist peamiselt majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tugevusest?--Tvali 11:58, 23 Mar 2005 (UTC)