Arutelu:Õõvaorg
Kahjuks pole antud termin mulle eesti keeles ette jäänud, seega tõlkisin otse meelevaldselt. Loodetavasti teab keegi rohkem ja parandab. Tonusamuel (arutelu) 6. aprill 2012, kell 16:23 (EEST)
Siia ei viita midagi. Andres (arutelu) 7. aprill 2012, kell 01:08 (EEST)
- Mitte, et ma ümber nimetamisega rahul ei oleks aga äkki oskad seda põhjendada? Tonusamuel (arutelu) 8. aprill 2012, kell 13:46 (EEST)
- Ma uurisin, kuidas seda eesti keeles on nimetatud ning panin pealkirjaks kõige sagedamini ja kõige soliidsemates allikates kasutatud nimetuse. Andres (arutelu) 9. aprill 2012, kell 00:19 (EEST)
- Uurisin lähemalt, mida Jentsch ja Freud sõna 'uncanny' (Jentsch küll saksa keeles) all mõtlesid ning võrdlesin erinevaid võimalusi EKI abiga (õõv/kummastamine/võõrandamine) ning leidsin suhteliselt täpse vaste. notrauno (arutelu) 1. mai 2016, kell 23:25 (EEST)
- Pealkirja valik on originaaluurimus. Andres (arutelu) 2. mai 2016, kell 02:47 (EEST)
- "Õõvaorg" on terminina kasutust leidnud näiteks Ülo Pikkovi poolt raamatus "Animasoofia" ja näiteks Tartu Ülikooli semiootika magistritöös "Semiootiline vaade õõvaoru ületatavusse: 3D graafikaga loodud tehisinimeste tajumine". Leian, et artikli pealkiri peaks olema primaarselt "õõvaorg" ja alternatiiv "võõrastamise org" laiendusena sissejuhatuses. Kui Andresel pole just täpsustada konkreetseid allikaid, kus "võõrastamise org" "kõige sagedamini ja kõige soliidsemates allikates" konkreetselt kasutust leiab, teen ettepaneku muutuseks. Barhiid Stuudio (arutelu) 29. juuni 2018, kell 15:18 (EEST)
- Mina leidsin tookord, et eesti keeles on kasutatud väljendit "Õõva org" ning teisaldasin tolle pealkirja alla. Vahepeal on pealkirja jälle muudetud. Teisaldasin nüüd pealkirja "Õõvaorg" alla, sest see on levinum. Andres (arutelu) 29. juuni 2018, kell 19:49 (EEST)
- "Õõvaorg" on terminina kasutust leidnud näiteks Ülo Pikkovi poolt raamatus "Animasoofia" ja näiteks Tartu Ülikooli semiootika magistritöös "Semiootiline vaade õõvaoru ületatavusse: 3D graafikaga loodud tehisinimeste tajumine". Leian, et artikli pealkiri peaks olema primaarselt "õõvaorg" ja alternatiiv "võõrastamise org" laiendusena sissejuhatuses. Kui Andresel pole just täpsustada konkreetseid allikaid, kus "võõrastamise org" "kõige sagedamini ja kõige soliidsemates allikates" konkreetselt kasutust leiab, teen ettepaneku muutuseks. Barhiid Stuudio (arutelu) 29. juuni 2018, kell 15:18 (EEST)
- Pealkirja valik on originaaluurimus. Andres (arutelu) 2. mai 2016, kell 02:47 (EEST)
- Uurisin lähemalt, mida Jentsch ja Freud sõna 'uncanny' (Jentsch küll saksa keeles) all mõtlesid ning võrdlesin erinevaid võimalusi EKI abiga (õõv/kummastamine/võõrandamine) ning leidsin suhteliselt täpse vaste. notrauno (arutelu) 1. mai 2016, kell 23:25 (EEST)
- Ma uurisin, kuidas seda eesti keeles on nimetatud ning panin pealkirjaks kõige sagedamini ja kõige soliidsemates allikates kasutatud nimetuse. Andres (arutelu) 9. aprill 2012, kell 00:19 (EEST)
Üle kirjutatud:
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Õõva org ehk kõheduse org (inglise keeles uncanny valley) on teaduslik oletus robootikas ja 3D animatsioonis, mis ütleb, et kui inimese koopiad näevad välja ja käituvad peaaegu, kuid mitte päris nagu ehtsad, siis nad mõjuvad võõrastavalt.[1]
Termini lõi 1970. aastal robootikaprofessor Masahiro Mori ning algsel kujul kõlas see Jaapani keeles: Bukimi no Tani Genshō (不気味の谷現象).
Hüpoteesi sisu muuda
Mori esialgne hüpotees väidab, et kui robotite välimus muutub rohkem inimeste moodi, siis inimesest vaatleja emotsionaalne reaktsioon muutub alguses üha positiivsemaks ja on empaatiline kuni jõutakse kriitilisse punkti, millest reaktsioon muutub kiiresti, ja tekib hoopis tugev vastumeelsus. Kuid kui robot muutub veelgi sarnasemaks inimesele, emotsionaalne reaktsioon muutub uuesti positiivseks ja läheneb empaatiale inimeste vahel.
Ala, kus toimub järsk negatiivne reaktsioon alade "nagu inimene" ja "inimene" vahel ongi võõrastamise org. Hüpoteesi nimi tuleneb sellest, et peaaegu inimese moodi robot näib "imelik" ja seetõttu tekitab võõrastamise tunde. Võõrastamise tõttu aga inimene keeldub lähemast suhtest, mis aga (suhe) on eesmärk robot-inimene vahel sideme loomisel.
Viited muuda
Üle kirjutada ei tohi. See on häbematus. Andres (arutelu) 2. mai 2016, kell 02:53 (EEST)