Anhüdriidid
See artikkel räägib anhüdriididest üldse; anhüdriidideks nimetatakse sageli happeanhüdriide või karboksüülhappeanhüdriide |
Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.
- Mittemetallide oksiidid, näiteks vääveltrioksiid ja fosfor(V)oksiid, on happeanhüdriidid.
- Vääveltrioksiid on väävelhappe anhüdriid.
- H2SO4 – H2O → SO3
- Dilämmastikpentaoksiid on lämmastikhappe anhüdriid. Teda on võimalik saada lämmastikhappe hüdraatimisel fosfor(V)oksiidiga, mis on hügroskoopiline:
- 2 HNO3 + P2O5 → 2 HPO3 + N2O5
- Süsinikdioksiid on väga ebastabiilse süsihappe anhüdriid.
- Metallide oksiidid, näiteks kaltsiumoksiid, on aluseanhüdriidid.
- Naatriumoksiid on naatriumhüdroksiidi anhüdriid:
- 2 NaOH - H2O → Na2O
- Mõnikord on metalli oksiid ka happe anhüdriid, näiteks mangaan(VII)oksiid on permangaanhappe anhüdriid:
- Mn2O7 + H2O = 2HMnO4
- Anhüdriide, mis tekivad kahest karboksüülhappe molekulist veemolekuli eraldumisel, nimetatakse karboksüülhappeanhüdriidideks.
- Etaanhappeanhüdriid on etaanhappe anhüdriid:
- 2 CH3COOH –- H2O → (CH3CO)2O
- Maleiinhappeanhüdriid on tsükliline karboksüülhappeanhüdriid, mis tekib vee eraldumisel maleiinhappest (mis on dikarboksüülhape).