Alpide suured põhjaseinad

Alpide suured põhjaseinad on rühm Šveitsi, Prantsuse ja Itaalia Alpides asuvaid mägesid, mille üks mäekülg (enamasti põhjakülg) on mägironimises tuntud oma raskuste, ohtlikkuse ja erilise suuruse poolest.

Alpide suurte põhjaseinte asukoht
Eigeri põhjaseinal (2007)

Suurte põhjaseinte hulka loetakse:

Mõiste "põhjasein" tähendus

muuda

Tänu oma varjulisele asukohale on põhjapoolkera kõrgete mägede põhjaküljed üldiselt rohkem jäätunud ja seetõttu põhjustavad mägironijatele ka suuremaid raskusi kui teised mäeküljed.

Alpinistlikus mõttes tähistab North Face’i kontseptsioon tõeliselt suuri ja väljakutseid pakkuvaid marsruute, aga ka külma ja ohtu. Seetõttu nimetati näiteks Eigeri põhjaseina arvukate saatuslike ronimiskatsete tõttu ka "mõrvaseinaks", mis viitab selgelt eluohule.

Mõiste "suur põhjasein" ei ole sama mis "kõrge põhjasein". Kuigi Alpides leidub palju kõrgeid mägede põhjakülgi, peetakse "suureks põhjaseinaks" vaid kuut põhjakülge. Näiteks Julia Alpides asuv Triglavi põhjakülg on üks kõrgeimaid Alpi seinu, mille seina kõrgus on 1500 m. Kuid selle alpinistide jaoks suhteliselt madala raskusastme tõttu ei nimetata seda "suureks põhjaseinaks".

Rangelt võttes ei ole mõned "põhjaseinad" mägede põhjaküljed. Nii näiteks on Eigeri põhjasein pigem mäe loodekülg ja Piz Badile'i põhjasein mäe kirdekülg. Neid nimetatakse põhjaseinteks, kuna see võimaldab ühtset rühmanimetust.

Esmatõusud suurtel põhjaseintel

muuda

Eestlased suurtel põhjaseintel

muuda

Esimese naisena jõudis Eigeri tippu põhjaseina kaudu 3. septembril 1964 eesti päritolu Saksamaa alpinist Daisy Voog (1932–). Ta ronis koos Werner Bittneriga 1.–3. septembrini Heckmairi marsruudil.

Eesti alpinistidest on ainukesena kuulsatel põhjaseintel roninud Andres Hiiemäe (2013).

Kuus suurt põhjaseina fotodel

muuda