Alexandros II Zabinas
Alexandros II Zabinas (kreeka keeles Ἀλέξανδρoς Zαβίνας, ′ostetud ori′, põlastav hüüdnimi) (suri 122 eKr) oli Seleukiidide riigi kuningas (129−123 eKr), troonianastaja.
Elulugu muuda
Päritolu muuda
Ta oli Egiptuse kreeka kaupmehe Protarchose poeg, ehkki hiljem väitis ta end olevat kuningas Antiochos VII Sidetese adopteeritud poeg.
Trooniletõus muuda
Pärast seda kui Antiochos VII Sidetes oli aastal 129 eKr langenud lahingus partialastega, tõusis teist korda Seleukiidide riigi troonile vangistusest vabanenud Demetrios II Nikator. Oma ämma Egiptuse Kleopatra II õhutusel alustas ta sõjategevust Egiptuse vastu, kuid see ettevõtmine ei osutunud edukaks. Egiptuse kuningas Ptolemaios VIII Euergetes, kes oli Kleopatra II vend, otsustas reaktsioonina oma õe sepitsused nurjata ja tõsta seadusliku kuninga Demetriose kõrvale oma vastukuninga. Selleks valis ta noore Alexandrose. Antiookia, Apameia ja teised linnad, kes vastustasid Demetriose türanliku valitsemisviisi, tunnustasid troonianastajat kuningana. Viimane oskas osavalt ära kasutada populaarseid meeleolusid. Pärast Antiookiasse saabumist saatis Partia kuningas Phraates II hukkunud Antiochos VII Sidetese surnukeha hõbekirstus Süüriasse. Alexandros ilmutas rahva seas lugupeetud kuninga säilmete vastu erakordset austust ja võitis nii antiooklaste toetuse.
Uue kuninga võimu alla jäid nüüd Antiookia ja Kesk-Orontose alad. Talle kuulus ka juutide toetus, ehkki tema võim Koile-Süürias ei olnud üleliia tugev. Demetriose valduste keskuseks oli Seleukeia, samuti oli tema käes Ptolemais riigi lõunaosas.
Sõda Demetrios II Nikatoriga muuda
125. aasta algul eKr toimus Damaskuse lähedal otsustav lahing Alexandrose ja Demetriose vägede vahel. Viimane sai selles rängalt lüüa ja taganes Ptolemaisse, kuhu ta oli jätnud oma perekonna. Nende poolt hüljatuna põgenes ta Tüürosesse, kus ta tapeti ilmselt oma abikaasa käsul. Alexandrosel õnnestus laiendada oma valdusi − ta vallutas Laodikea (hilisem Berytus) −, kuid kogu riiki ta ei suutnud kummatigi oma võimule allutada.
Sõda Antiochos VIII Gryposega muuda
Pärast Demetrios II surma leppis Alexandrose patroon Ptolemaios VIII ära oma õe Kleopatra II-ga ja astus liitu Demetriose lese Kleopatraga. Ta andis tütre Tryphaena naiseks Demetriose pojale Antiochos VIII Gryposele ja toetas viimast oma vägedega. Ptolemaiose toe minetanud Alexandros hakkas oma võimu kaotama. 123. aastal eKr sai ta lahingus hävitavalt lüüa ja põgenes Antiookiasse.
Sündmused Antiookias ja surm muuda
Alexandros röövis Antiookias mitut templit, et oma sõjaväele palka maksta. Esmalt võttis ta endale Zeusi kuju väljasirutatud käest kullast Nike (kreeka keeles ′võit′) kuju, sõnades antiooklastele mõnitavalt, et Zeus olevat talle võidu andnud. Kuid kui ta andis käsu kõrvaldada Zeusi kuju, ajasid antiooklased, kelle usulisi tundeid rängalt solvati, ta linnast välja. Peagi langes ta ise röövlite kätte, kes loovutasid ta Antiochos VIII-le. Viimane lasi ta aastal 122 eKr surmata.
Isiksus muuda
Teda peeti üldiselt iseloomult nõrgaks ja naiselikuks, kuid positiivse omadusena on nimetatud tema heldekäelisust. Antiookia elanikele imponeeris tema joviaalne ja muretu meelelaad.
Varia muuda
Alexandros oli ainus Seleukiidide riigi hilisperioodi valitsejatest, kes ei kasutanud müntidel lisanimesid; selle põhjus on jäänud selgusetuks.