Aleksandr Vassiljev (moeajaloolane)

Aleksandr Vassiljev (sündinud 8. detsembril 1958 Moskvas) on vene ja prantsuse moeajaloolane. Ta on ka kollektsionäär, sisekujundaja, teatrikunstnik, raamatute ja artiklite autor, lektor, telesaatejuht.

Aleksandr Vassiljev
Isikuandmed
Sünniaeg	8. detsember 1958 Moskva, NSV Liit
Elukutse	moeajaloolane

Tema isa Aleksander Vassiljev (1911–1990) oli teatrikunstnik ning ema Tatjana Gulevitš (1924–2003) oli draamateatri näitleja ja lavakõne professor.

Aleksandr Vassiljev harjutas kostüümide ja dekoratsioonide loomist juba lapsena: algul nukunäidendite jaoks, seejärel enda kirjutatud näidendi jaoks, mille lavastas 12-aastaselt.

1981. aastal lõpetas ta Moskva Kunstiteatri stuudiokooli, seejärel töötas kostüümikunstnikuna Moskva teatris Malaja Bronnaja tänaval, koos isaga kujundas etendusi.

1982. aastal abiellus ta prantslanna Anne Bodimoniga ja kolis Pariisi, kus töötas teatrite ja festivalide dekoraatorina. Tema töökohad olid näiteks Theatre du Rond-Point (Champs-Elysees), Opera Bastille' stuudio, Theatre du Lucemaire, Theatres de la Cartoucherie, Avignoni teatrifestival, Opera royal du chateau de Versailles.

1994. aastast hakkas ta pidama loenguid ülikoolides.

1998. aastal korraldas Olga Hlebnikova galerii koostöös kultuurifondiga Zabava loomingulise õhtu: raamatu "Krasota b izgnanii" ("Ilu pagenduses") esitluse ning Vassiljevi kui teatrikunstniku isikunäituse A. Bahrušini teatrimuuseumi filiaalis Malaja Ordõnkal.

2000. aastast toimub tema juhtimisel moefestival "Aleksandr Vassiljevi Volga-äärsed hooajad". 2002. aastast teeb ja juhib ta telekanalis Kultura saadet "Silmalau puhang".

2003. aasta oktoobris avas ta omanimelise sisekujundusstuudio ja 2005. aastal väljasõidukooli.

Novembrist 2009 kuni märtsini 2022 oli ta telesaate "Moeline kohtuotsus" saatejuht.

Aastatel 2009–2012 oli teadusjuht Moskva moeakadeemias mis kuulub Moskva tele- ja raadioringhäälingu instituudile Ostankino, aastatel 2012-2013 juhendas kursust disaini ja moekunsti õppetoolis. 2009. aastal kaitses Moskva Riikliku Ülikooli filosoofia kandidaadi väitekirja professor Tatjana Kuznetsova juhendamisel ("Iludus pagendamises: esimese laine vene emigrantide looming").

Alates 2012. aastast teeb koostööd raadiojaamaga Majak, 2013. aastal oli sarja "Suurte moekunstnike portreed" saatejuht. 2014. aastal oli ta kursusejuhendaja ja autor koolis MODA.RU.

2019. aastal sai ta Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiadotsendiks ning õpetab seal moeteooria ja -tööstuse kursust.

Kostüümikogu

Aleksandr Vassiljev omab üht suuremat vanade kostüümide erakogu, mida on täiendatud aastast 1985 ning mis sisaldab mitukümmend tuhat eksponaati, mille hulka kuulub nii rõivaid kui ka aksessuaare, aga ka moeteemalisi maale ja fotosid. Euroopa näituse osa asub Visaginase linnas Leedus ja Pariisis Prantsusmaal. Moskvas asub Vene ja Nõukogude aja osa. Erilist uhkust tunneb ta kostüümide üle, mis on kuulunud sellistele kuulsatele lauljatele, näitlejatele ja balletitantsijatele nagu Ljudmilla Gurtšenko, Irina Ponarovskaja, Alla Demidova, Natalja Durova, Irina Skobtseva, Ljudmilla Zõkina, Olga Lepešinskaja, Jekaterina Maksimova, Alla Pugatšova, Jelena Obraztsova, Nadežda Rumjantseva, Galina Voltšek, Olga Voronets, Alissa Koonen, Jevdokija Turtšaninova, Antonina Neždanova, Ljubov Orlova, Lidija Smirnova, Galina Ulanova, Natalja Fatejeva. Need ja teised eksponaadid on välja pandud Tsaritsõno muuseumi Leivamajas.

Kogu on suuresti kasvanud kabaree Folies Bergère tähe Halina Dorsowna garderoobi arvelt. Teine suur panus oli Maija Plissetskaja kingitus, mis sisaldas ka Pierre Cardini ja Chaneli loodud kostüüme.

Aleksandr Vassiljevi liiliad

2011. aastal asutas Aleksandr Vassiljev esimese rahvusvahelise preemia "Aleksandr Vassiljevi liiliad". Laureaatideks saavad asutused, mis vastavad tema stiili ettekujutustele. Võitjad saavad keraamilise käsitööliilia. Iga liilia on nummerdatud ja varustatud ehtsuspassiga. Liiliaid on juba saanud ettevõtted Venemaalt, Itaaliast, Prantsusmaalt, Lätist, Leedust jne.

Välislingid

• "Vene tuntud moeajaloolane Aleksandr Vassiljev moest, elust ja inimestest" Postimees, 11. oktoober 2014