Akraalne dermatiit koertel
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) |
Akraalne dermatiit on isetekitatud nahahaigus, mis esineb kõige sagedamini koertel, kuid võib esineda ka kassidel. Koertel tekib akraalne dermatiit käppade distaalsesse või sabaalusesse piirkonda ülemäärase lakkumise tagajärjel.[1]
Haav on tavaliselt punane, paistes ja võib ka veritseda. Kui haav ravi ei saa, muutub see suuremaks ja pakseneb. Akraalse dermatiidiga sarnaneb ka teine nahahaigus – märg ekseem ehk hot spot.[2]
Akraalse dermatiidi sagedasemad põhjustajad on stress, igavus, ärevus üksi olles ning sundvajadus.[3]
Uuringud on näidanud, et akraalne dermatiit tekib koertel, kes on suuremat tõugu ja aktiivsemad. Umbes 70 protsendil juhtudest tekib see koerte vasakule ees- või tagajäsemele.[1]
Sümptomid
muudaAkraalne dermatiit on vorm nahahaigusest ja isetekitatud traumast, mis esineb sageli koertel, kuid võib ka kassidel. Kõige tihedamini esineb see jäsemete distaalses osas, eriti randmetele ning ka sabaaluses piirkonnas.[1]
Haav, mis on põhjustatud ülemäärasest lakkumisest, on punane, paistes, sügeleb ja võib veritseda. Järjepideva lakkumise tõttu võib haav muutuda suuremaks ning haavalt kaduda karv, lisaks võib haava ümber tekkida hüperpigmentatsioon. Haava erosioon, tingitud lakkumisest, tekitab valu ja sügelust, mis omakorda viib veel rohkem lakkumise ja sügamiseni.[4][5]
Akraalne dermatiit võib muutuda põletikuliseks, kui see nakatub bakter- või seenhaigusega.
Lõpuks võib haava peale tekkida paks kooriku taoline moodustis ehk katt.
Tekkimise põhjused
muudaPõhjuseid, mis võivad koertel tekitada akraalset dermatiiti, on mitmeid ja eri valdkondadest.
Psühholoogiline
muudaÜks sagedasemaid tekitajaid on seotud koera psüühikaga. Selle alla lähevad nii stress, ärevus (k.a ärevus üksi olles), igavus kui ka sundvajadus. Suurem võimalus akraalse dermatiidi põdemisel on suurtel ja aktiivsetel koertel, kes on jäetud pikemaks ajaks üksi koju. Akraalset dermatiiti koertel võib põhjustada ka pereliikme kaotus, kolimine, uue lemmiklooma võtmine või beebi sünd peres.[2]
Tihti on akraalset dermatiiti täheldatud ka kui koerte obsessiiv-kompulsiivse häirena, ting ennast ülemäära puhastada või teatud tegevust korrata.[4]
Füüsiline
muudaVanadel, haigetel või äsja operatsioonilt tulnud koertel on rohkem aega ennast lakkuda, kui neil on igav. Lisaks võib seda tekitada liigese valu.[4]
Muud põhjused
muudaLisaks füüsilistele ja psühholoogilistele põhjustele, võivad akraalse dermatiidi tekkimisele kaasa aidata nii seen- ja bakterhaigused, parasiidid, kasvajad, ainevahetuse probleemid kui ka putuka hammustused. Akraalse dermatiidini võib viia ka "hot spot" ehk märg ekseem. Lisaks võivad seda tekitada allergiad.[3]
Ravi
muudaPsüühikale
muudaKoertel, kelle akraalne dermatiit on põhjustatud psühholoogilistel põhjustel, on oluline, et eemaldatakse või vähendatakse koeras stressi või ärevust tekitavad tegurid. Selleks on abiks pikemad ja sagedasemad jalutuskäigud, üksi olemise aja vähendamine, mängimine ning erinevad tegevused ka toas. Lisaks nendele manustatakse koertele ka antidepressante (sh doksepiin, amitriptüliin, fluoksetiin, klomipramiin). Antidepressantide manustamine pole aga hea lahendus, sest nende võtmise lõpetamine võib koera uuesti stressi viia, mis aitab akraalse dermatiidi tekkimisele uuesti kaasa.[3]
Haavale
muudaAkraalse dermatiidi raviks on palju erinevaid ravimise viise, kuid kõik ei ole alati tõhusad.
Oluline on katkestada koeral võimalus enda vigastamiseks. Üheks tõhusamaks abivahendiks on plastkaelused ehk torbikud. See aitab ennetada haava kratsimist, lakkumist või näksimist. Lisaks on olemas ka erinevaid sidemeid ja katteid. Haavale on mõeldud ka lakkumise vastased kreemid ja geelid, mis on mõru maitsega. [5][6]
Haava ravimine on igal koeral erinev, sest oleneb, kas haav on nakatunud seen- või bakterhaigusega või on põletikus. Seen- ja bakterhaigusega nakatudes on vaja koerale manustada antibiootikume. Põletikulise haava raviks kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, näiteks kortikosteroide. Lisaks on oluline haava puhastada antimikroobse spreiga.[5]
Teisteks ravimise meetoditeks on veel laserteraapia, nõelravi haava ümber ning vajadusel ka opereerimine.
Tõud, kellel esineb akraalset dermatiiti kõige sagedamini
muudaAkraalset dermatiiti võivad põdeda kõik koerad, kuid kõige sagedamini esineb seda suurt tõugu koertel.
Mõned suurt tõugu koerad, kelle esineb seda sagedasemalt:
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Bonnie V. G. Beaver (2009). Canine Behavior: Insights and Answers. Lk 289.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Judy Seltzer (22.08.2019). "Acral lick granuloma: stopping the itch-lick cycle". Vaadatud 30.10.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Tammy Hunter. "Lick Granuloma in Dogs". Vaadatud 31.10.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Lick Granuloma in Dogs: Everything You Need to Know". 22.10.2020. Vaadatud 30.10.2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 James G. Fox, Lynn C. Anderson, Franklin M. Loew, Fred W. Quimby. Laboratory Animal Medicine. Lk 434.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Koera taastumine operatsioonist". Purina. Vaadatud 31.10.2021.