Afantaasia (vanakreeka k: ἀ- 'ilma' ja φαντασία 'kujutlus') on neurokognitiivne eripära, mida iseloomustab võimetus luua mõttes kujutluspilte. Teisisõnu on see pildilise kujutlusvõime puudumine.[1][2]

Afantaasiaga inimene ei suuda uinumise kiirendamiseks isegi mõttes lambaid loendada

Afantaasiaga inimene ei suuda kujutleda midagi, mida ta parajasti reaalselt ei näe. Seisundit kirjeldas esimesena Francis Galton 19. sajandil [3], ent vastava erialatermini pakkus välja Adam Zeman koos kolleegidega[2] alles 2015. aastal.

Afantaasia on harvaesinev neuroloogiline fenomen; seda ei peeta haiguslikuks seisundiks, vaid neuroloogilise variatsiooni ilminguks: suurem osa afantaasiaga inimesi elab tavapärast ja täisväärtuslikku elu.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. afantaasia. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2023. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/afantaasia/1
  2. 2,0 2,1 2,2 Zeman, Adam; Dewar Michaela; Della Sala, Sergio 2015. Lives without imagery – Congenital aphantasia. – Cortex, 73. https://doi.org/10.1016/j.cortex.2015.05.019
  3. Galton, Francis 1880. Statistics of Mental Imagery. Mind. os–V (19): 301–318. doi:10.1093/mind/os-V.19.301