Advokatuuri kutsesobivuskomisjon

Advokatuuri kutsesobivuskomisjon on advokatuuri organ. Kutsesobivuskomisjon moodustatakse viieks aastaks ning vähemalt kümneliikmelisena.

Kutsesobivuskomisjoni liikmed

Kutsesobivuskomisjoni liikmelisust reguleerib advokatuuriseaduse § 29 lõige 3, mille kohaselt on komisjoni liikmed:

• kuus vandeadvokaati ja nende vähemalt kaks asendusliiget, kelle esitab advokatuuri juhatus;
• kaks kohtunikku ja nende kaks asendusliiget, kelle valib kohtunike täiskogu;
• Justiitsministeeriumi esindaja;
• riigiprokurör ja tema asendusliige, kelle valib prokuröride üldkogu;
• vähemalt üks õigusteadlane ja tema asendusliige, kelle valib vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi pakkuv kõrgkool.

Kutsesobivuskomisjoni esimees valitakse komisjoni vandeadvokaatide seast. Valiku teevad komisjoni liikmed.

Kutsesobivuskomisjoni liikmed 2020. aasta novembrikuu seisuga:

• vandeadvokaat Urmas Ustav (esimees),
• vandeadvokaat Alice Salumets,
• vandeadvokaat Aadu Luberg,
• vandeadvokaat Indrek Leppik,
• vandeadvokaat Kadri Michelson,
• vandeadvokaat Kristiina Lee,
• vandeadvokaat Toomas Tamme,
• vandeadvokaat Toomas Taube,
• kohtunik Tristan Ploom,
• kohtunik Liina Naaber-Kivisoo,
• õigusteadlane Andres Vutt,
• juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Kutsesobivuskomisjoni asendusliikmed 2020. aasta novembri seisuga:

• vandeadvokaat Britta Oltjer,
• vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko,
• vandeadvokaat Tanel Mällas,
• vandeadvokaat Triinu Hiob,
• vandeadvokaat Karli Kütt,
• kohtunik Ulvi Loonurm,
• kohtunik Marget Henriksen,
• riigiprokurör Kati Reitsak,
• õigusteadlane Jaan Ginter.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni ülesanded

Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ning advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust.

Lisaks erialastele teadmistele kontrollitakse advokatuuri astujate puhul nende isikuomadusi. Advokatuuri astuja pädevust hinnatakse kindlaksmääratud õigusteemal kirjutatud essee ja vestluse alusel.

Eksamid

Advokaadieksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjalik osa koosneb kaasusest, mille lahendamisel on lubatud kasutada õigusakte, kommentaare ja Riigikohtu lahendeid. Suulise eksami küsimustele vastamisel ei ole abivahendite kasutamine lubatud.

Vandeadvokaadi eksami sooritajatel on võimalik eksamiks valida valdkond (eraõigus, karistusõigus ja kriminaalmenetlus, riigi põhikord ja haldusõigus või tsiviil- ja haldusmenetlusõigus). Vandeadvokaadi abi ja vanemabi eksam hõlmab kõiki põhilisi õigusharusid. Eksam loetakse sooritatuks, kui iga küsimuse keskmine hinne on vähemalt pool maksimaalsest hindest.