Absoluutne muusika

Absoluutne muusika (ka puhas muusika) on muusika, millel ei ole sõnalist programmi ega seoseid kirjanduse, kunsti, filosoofia, looduse jms-ga.

See muusika ei "räägi" otseselt millestki, see ei esita mingit olukorda või narratiivi.

Absoluutse muusika vastand on programmiline muusika.

Absoluutse muusika idee arenes 18. sajandi lõpul eelkõige saksa romantikute kirjutistes. Esimest korda kasutas terminit "absoluutne muusika" 1846. aastal Richard Wagner Beethoveni 9. sümfoonia kohta.