Abikoer on koer, kes on välja õpetatud abistama konkreetset vaimse või kehalise puudega inimest.

Abistatavate inimeste hulka kuuluvad näiteks ratastooliga liikuvad inimesed, autistid, kuulmis- ja nägemispuudega inimesed. Abikoera on võimalik treenida ka liitpuudega isiku abistamiseks. Põhiline eesmärk on luua inimesele turvalisem keskkond, pakkudes samas ka emotsionaalset tuge ja paremat elukvaliteeti. Iga koer õpetatakse täitma konkreetseid, inimese vajadustest lähtuvaid ülesandeid. Abikoer saadab omanikku igal pool, ka seal, kuhu reeglina koeri ei lubata (nt. kauplused, ühiskondlikud asutused, ühistransport jne), seega ei kehti abikoertele tavalised lemmikloomadele kehtestatud piirangud.

Abikoera koolitus muuda

Abikoertena võivad töötada nii tõukoerad kui ka segaverelised koerad. Olulisem on koera temperamendi ja iseloomu sobivus antud ametiks. Enne treeningu alustamist (tavaliselt pärast 15. elukuud) kontrollitakse põhjalikult koera tervise- ja käitumisnäitajaid. Abikoerad läbivad tavaliselt pooleaastase kuni aastase treeningu, mille käigus õpetatakse neile erinevaid oskusi, sõnakuulelikkust ja üldist avalikku käitumisoskust. Algtreeningu käigus õpetatakse üldist suhtlemist ja käitumist erinevates olukordades ja keskkondades ning õpetatakse selgeks põhilised käsklused. Edasise treeningu käigus õpetatakse koerale juba spetsiifilisi käsklusi (kuni 40 erinevat käsklust), lähtudes tema tulevase omaniku vajadustest. Sellele järgneb meeskonnakoolitus, mille käigus õpetatakse tulevasele omanikule abikoera kasutamist ja tema eest hoolitsemist. Tavaliselt saab uuest omanikust ja juhtkoerast teineteist mõistev koostööpaar 1-2 kuuga. Pärast treeningute läbimist siirdub abikoer uue omaniku juurde ja jääb sinna elama kogu tegevteenistuse ajaks. Tegevteenistuse jooksul viib treener läbi ka mitmeid järelkontrolle, et vaadelda, kuidas toimib abikoera ja omaniku koostöö. Kogu teenistuse ajal säilitatakse kontakt koera koolitaja ja koera omaniku vahel – koolitaja annab vajadusel abikoera omanikule nõu ning viib läbi lisakoolitusi täiendavate käskluste õpetamiseks või vajadusel koera ümberõpetamiseks.

Näiteid ratastooliga liikuva inimese abikoerale õpetatavatest võimalikest ülesannetest:

  • uste avamine ja sulgemine
  • ratastooli omanikuni toomine, kui see ei ole käeulatuses
  • ratastooli lükkamine
  • abistamine ratastooliga liikumisel ruumis, takistuste vältimine — omanik hoiab kinni koera vastavast rihmast
  • abistamine äärekividest, järsematest tõusudest ratastooliga üles saamisel. Omanik peab ise võimalikult palju kaasa aitama – kogu tööd ei tohi jätta koera teha
  • aitamine treppidest ülesminemisel, tõmmates igal astmel
  • riietumisel abistamine (tirib ära sokid, kindad, aitab tõmmata lukku lahti)
  • abistamine poeskäimisel
  • füüsiliseks toeks olemine
  • abikutsumine, õnnetusest (kukkumisest jms) teatamine
  • lülitite vajutamine
  • asjade kandmine
  • abistamine pesu pesumasinasse panemisel ja väljavõtmisel
  • telefoni ja muude esemete toomine

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

Koduleht