Abhaasia dolmenid
Abhaasia dolmenid on mitmel pool Abhaasias asuvad ühekambrilised megaliithauakambrid ehk dolmenid. Enamik neist asub Põhja-Abhaasias, enim uuritud on Ešera megaliithauad.
Kirjeldus muuda
Abhaasia dolmenid arvatakse olevat perekonnahauakambrid. Vanimad neist on dateeritud 3. aastatuhandesse eKr, suurimad keskmisesse pronksiaega, umbes 1. aastatuhande esimese poolde eKr.[1]
Ešera dolmeneid on arheoloogid uurinud kõige paremini. Abhaasia megaliithauad on kokku pandud neljast massivsest lamedast kiviplaadist, mida viies samasugune katab katusena (ühe sellise plaadi kaal on enam kui 50 tonni). Mõnedel on kiviplaat ka põrandaks. Dolmenid on ligikaudu trapetsoidse kujuga, esiseinal võib leiduda petroglüüfe. Välisseinte äärde on laotud suured kivid. Esiseinas on ümar ava umbes 40 cm läbimõõduga, enamasti suunaga lõunasse või kagusse, ja seda kattis kivikork. Dolmenitest on lisaks luudele leitud kirveid, odaotsi, peaehteid ja savinõusid.[2]
Hetkeolukord muuda
Dolmenite paiknemise tõttu vaidlusalusel territooriumil on nende seisukord teadmata. Gruusia on need kandnud oma kultuuripärandi hulka ning andnud teada nende ohustatusest muististe puuduliku konserveerimise tõttu. Mõned dolmenid on eksponeeritud Gruusia Rahvusmuuseumis.[3]