Šventežeris on alev Leedus Lazdijai rajoonis, Šventežerise valla halduskeskus. Alev asub Sūduva kõrgustikul 0,152 km² suuruse Šventezerise järve ääres.

Šventežeris

leedu Šventežeris
poola Świętojeziory

Elanikke 295 (2011)[1]

Koordinaadid 54° 14′ N, 23° 39′ E
Šventežeris (Leedu)
Šventežeris
Šventežerise kirik

Šventežerises on postkontor, raamatukogu ja keskkool (viimase juures tegutseb ka koduloomuuseum). Vaatamisväärsuseks on sealne aastal 1882 valminud katoliku kirik.

Ajalugu muuda

Alevi rajas Trakai kastellaan Jurgis Radvila, kes jagas sealse maa oma pärisorjadele. Aastal 1598 rajas ta nõnda tekkinud alevisse ka kalvinistliku kiriku, moodustades nii sealse kihelkonna. Aastal 1631 sai sealseks vaimulikuks Samuelis Boguslavas Chilinskis, kes tõlkis Piibli leedu keelde (tegemist pole küll esimese tõlkega, küll oli aga see tõlge varasematest laiema levikuga ja on varaseim säilinud tõlkeversioon). Aastast 1650 on teada, et alevisse oli rajatud turuplats.

Teise põhjasõja ajal alev laastati, sinna jäi elama 47 peret. Aastal 1663 muudeti sealne kirik katoliku kirikuks. Aastal 1746 ehitati selle asemele uus, aga too hoone põles aastal 1863 maha. Alev oli Radziwillide omandis aastani 1783, mil see kujunes Preisimaa kuningate valduseks. Aastal 1824 läks mõis Myszkowskite valdusse. Aastal 1863 jagati sealsed valdused; alev läks taas Radziwillide valdusse, sealne mõis hakkas kuuluma aga Burakadele.[2]

Alev kasvas mõnevõrra aastail 1920–1930, mil sealse mõisa maavaldused laiali jagati. Nõukogude ajal oli alev kohaliku kolhoosi keskasulaks. Aastal 1971 kirjutas leedu kirjanik (hilisem poliitik) Kazys Saja sealsest elust novelli „Šventežeris“.

Viited muuda

  1. [1]
  2. Święto Jeziory Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. XI: Sochaczew – Szlubowska Wola. Warszawa 1890.

Välislingid muuda