Ütle, mis sul on

"Ütle, mis sul on" oli Klassikaraadio ilukirjanduslik autorisari, milles kirjanik Kalle Kurg luges viie ja poole aasta jooksul kaks korda kuus ette oma uusi, saate jaoks kirjutatud novelle. Saateid korrati suviti; 2015. aasta suvel korrati valiksarjas "Klassikaraadio kuld" kümmet Kalle Kure autorisarja novelli. Teine valik sarja varem esitatud novellidest on eetris 2016. aasta juulis ja augustis. Sarja raames on autor mõnes saates ette lugenud oma luulet, mis on olnud heliliselt kujundatud. 2003. aastal hävitas arvutirike muu kõrval 15 tunni jagu sarja novellide salvestisi[1], kuid autor luges osa neist uuesti sisse. Salvestatud materjali säilitatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis. Suur osa sarja saateid on järelkuulatavad arhiivifailidena; 2015. aasta ja 2016. aasta suvekuulamise lingid leiduvad Klassikaraadio küljel eraldi väljatoodult. Ka Facebookis leidub leht "Ütle, mis sul on". Novelle on avaldatud hiljem ka trükisõnas.

Saatesarja andmed muuda

  • Esimene saade: 1. aprill 2000 ("Kaks viiuldajat")
  • Viimane saade: 3. september 2005 ("Vaikuse raadio")
  • Ajakava: algul eetris igal nädalal, siis üle nädala (kaks korda kuus)
  • Kellaaeg: 22.05, 22.35, 23.05
  • Tekstiosa pikkus: 40–90 min
  • Saatesarja toimetaja: Marge-Ly Rookäär
  • Saatesarja veebilehe logo kujundaja: Kalle Kurg

Saatesarja sissejuhatus Klassikaraadio veebilehel muuda

Ühel päeval tuli mulle pähe selline mõte. Üks mees tahab asutada Vaikuse Raadio. Kanal ei annaks eetrisse uudiseid ja muusikat, vaid ainult delikaatseid märke, et ollakse eetris ja inimestel on võimalus olla ühel lainel üheskoos. Mees ei tea, kas see on tehniliselt võimalik, aga soovib, et inimesed kohtuksid sagedusel 7,8 hertsi. See on väga madal, inimkõrvale tabamatu sagedus.

Ta teab, et rahuolekus toodab inimese elundkond värelust just sellel sagedusel. Samal sagedusel väreleb maakera. Ja sama sagedus on delfiinide häälte sellel osal, mida kutsutakse nende lauluks. Mees asutabki raadio ja saab pikapeale aru, et inimesed mitte ainult ei otsi ühisel lainel kontakti üksteisega, vaid pigem õpivad kuulama iseennast. Ta nimetab raadio ümber Elu laineks.

Sellest tuli teistsugune novell, kuid sinna peidetud mõte on jäänud kummitama. Mulle on alati tundnud, et inimene ei märka kõige olulisemat, kuigi see on ta nina all ja näha peeglis. Siit lähtub üks mu jutte läbiv liin, mis vahel võib olla naljakas, vahel tragikoomiline, vahel traagiline, nii nagu elu on ja on olnud – mitte ainult mu väga erinevail ja eri aegadel tegutsevatel tegelastel, vaid ka minul endal.

On imelik tunne, kui keegi teatab, et olen kirjutanud just temast. Kui lugesin ette armastusjutu, kus taustal on Eesti sõdur Iraagis, toimuski elus hiljem traagiline sündmus, mida novelli tegelased pelgasid. Igatahes on aga ka tolle novelli põhitähenduseks märkamata jäänud, ignoreeritud ime, mis äratab inimese vaikelust päris elule – nii on seal elu tühjust tundnud eaka naisega. Võimatu võimalikkus – ka üks läbiv joon mu juttudes.

Miks kirjutatakse jutte? Olen kirjutanud ja tõlkinud, lavastanud ja kujundanud, teinud raadio-ja televisioonisaateid, olnud toimetaja ja pidanud loenguid. Siiski on see üksnes taust. Jutukirjutamine tähendab ikka küsida: ütle, mis sul on? – ja küsimus käib su enese kohta. See tahtmatu isiklik küsimus sünnib nagu võbelev raadiolaine. Võib-olla õhtul, vahest hommikul. Igatahes aga vaikuses. Ja sellele ei ole alati vastust. Ainult lugu.

Kalle Kurg

Viited muuda

  1. Andres Põld (09.05.2014). "Arvutirike hävitas osa Eesti Raadio saateid". Eesti Päevaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.07.2014. Vaadatud 05.07.2014.

Kirjandust muuda

  • Kalle Kurg. Johannes Paulus. – Looming 2005, nr 4, lk 488–520 (saatesarja kõige pikema novelli trükivariant)
  • Kalle Kurg. Euroopa öö. – Looming 2017, nr 5, lk 631–648 (novelli eetrivariant esitati aastal 2004)

Välislingid muuda