Ühtne Euroopa taevas
Ühtse Euroopa Taeva projekt (inglise keeles Single European Sky, lühend SES) on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu ühisinitsiatiiv, mille eesmärk on luua ühtne Euroopa õhuruum. SES on mõeldud peamiselt lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste toimimise parandamiseks. Ühtse Euroopa Taeva algatus peaks jõudma lõpule aastate 2030-2035 paiku.[1][2]
Probleemide lahendused muuda
- Lendude efektiivsus. Praegu on lennukitel vananenud lennutrajektoorid, mis on pikemad ja kulutavad rohkem kütust. Lisaks peavad lennukid taevas tiirutama ühe koha peal, kui lennujuhid on liiga hõivatud. SES projekt peaks vähendama lennunduse keskkonna mõjusid umbes 10%. CO2 heitgaasid peaks vähenema peale SES elluviimist umbes 50 tonni jagu. [3]
- Euroopa õhuruumi killustatus. Praegu on Euroopa õhuruum jaotatud riigipiiride järgi, aga SES määruste järgi jaotatakse õhuruum vastavalt operatiivvajadustele. Funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine võimaldaks suurendada aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahelist koostööd, parandada üldist tulemuslikkust ja vähendada ka aeronavigatsiooniteenuste kulu. Hetkel plaanitakse luua 9 funktsionaalset õhuruumiosa.[1]
- Tsiviil- ja sõjaline koostöö. SESi üheks eesmärgiks on õhuruumi paindlik kasutamine ja see tagab selle, et õhuruumi käsitletakse kõigi kasutajate ühise ressursina. Hetkel riikide koostöö puudumine on takistanud tsiviil-sõjalise koostöö täieliku potentsiaali saavutamist. [4]
- Läbilaskevõime ja hilinemised. Lendude hilinemine on viimasel ajal väga suur probleem. 2008 aastal oli keskmine viivitus 1,43 minutit lennu kohta, see vähenes 2016. aastaks 0,86 minutile. Marsruudi läbilaskevõimet kohandatakse prognoositava liiklusega, jagades need väiksemateks üksusteks, mis suudavad juhtida suuremat arvu lende. Võimekuse puudumine võib tuleneda ebatõhusast suutlikkuse planeerimisest või töötajate puudumisest ja muudest personaliga seotud probleemidest. [5]
Raskused SES elluviimisel muuda
- Ühtsete reeglite puudumine. Lennuliikluse korraldamise operatiiv- ja regulatiivsed aspektid on riiklikul tasandil välja töötatud ühiselt riigi julgeoleku ja kaitse kaalutlustel. Seetõttu on aerojuhtimiskeskuste korporatsiooniks muutmine olnud keeruline, kuna mõnel juhul on see vastuolus riikide põhiseadustega. Riigid, mis soovivad säilitada täielikku kontrolli oma õhuruumi üle, on vaid üks näide sidusrühmade huvidest, mis on vastuolus Euroopa lennuliikluse korraldamise liberaliseerimisega. [5]
- Koostöö puudumine. Ühtse Euroopa taeva algatuse realiseerimist takistavad osalejate erinevad huvid, prioriteedid ning pühendumuse puudumine. Liikmesriikide koostöö tagamine reformidega on olnud keeruline. Tõhusat tsiviil-sõjalist koostööd takistab reserveeritud õhuruumi kasutamise kohta aruandluse puudumine. [5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Euroopa Parlament, "Lennutransport. Ühtne Euroopa taevas," 12 2021. [Internetis]. Saadaval: https://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_3.4.8.pdf.
- ↑ Lennuliiklusteeninduse AS, "Koostöö," [Internetis]. Saadaval: https://www.eans.ee/ettevottest/koostoo. [Lehekülge külastatud: 23 märts 2022].
- ↑ S. Morgan, "Corona-crisis and Brexit boost EU air traffic reform hopes," 2020. [Online]. Available: https://www.euractiv.com/section/aviation/news /corona-crisis-and-brexit-boost-eu-air-traffic-reform-hopes/.
- ↑ C. Lavallee, "The Single European Sky: a window of opportunity for EU–NATO relations," 2017. [Online]. Available: https://www.tandfonline.com/action/showCopyRight ?scroll=top&doi=10.1080%2F09662839.2017.1352580.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 A. Motyka and E. T. Njoya, "Single European Sky: The progress so Far," 2020. [Online]. Available: https://www.scielo.br/j/jatm/a/NyRTHvhS3ghbnj6ytwV5GVs/?format=pdf&lang=en.