Ämblikvälk
Ämblikvälk on horisontaalne pilvesisene välk, mida inimsilm suudab jälgida. Nii teiste välkude kui ka ämblikvälgu levinuim vorm on pilv-maa-välk, mis tähendab, et välk saab alguse pilvest ning liigub seejärel maapinna poole. Selline välk on loomulik välk. [1][2] Ämblikvälk on sageli väga kõrgel kõrgusel toimuv sündmus ja selle tulemuseks on tavaliselt pehme ja üsna vaikne kõumürin, mis on tingitud nende suurest kaugusest vaatlejast.[1]
.jpg)
Väljanägemine muuda
Seda välku nimetatakse ämblikuvälguks nende loodud mustri tõttu, mis Maalt nähtuna meenutab ämblikuvõrku või hoopis puuvõra. Neid pikki horisontaalselt liikuvaid välke võib Maalt näha pilvede all, kui need on eriti tugevad ja eredad.[3][1]
Teke muuda
Enamik välkudest algavad äikesetormis ja liiguvad läbi pilve. Tekkinud välgud võivad jääda pilve piiresse või jätkata liikumist vabas õhus ja lõpuks maapinnale. Pilvesse jääb umbes 5–10 korda rohkem välku kui maapinnale jõuab.[2]Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut, vähesed ka positiivset. Läbilöök algab pilves siksakiliselt mõnekümnemeetriste sammliidriteks nimetatud sädemetena. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi. Ämblikuvälk tekib välgu kiirel liikumisel ühest pilvest teise ning on tihti seotud välgu pilv-maa positiivse laenguga. Seda sorti välk katab sageli väga suuri vahemaid, mille tulemuseks on suurejoonelised teavest katvad mustrid, mida inimene suudab jälgida. Teisisõnu on ämblikvälgu liikumine piisavalt aeglane, kuna muidu ei suudaks inimsilm seda jälgida.[4] Ämblikvälk võib esineda iseseisvalt kas täielikult pilve sees või siis ka pilv-maa välguna. Kõige tihedamini võib neid märgata kihiliste pilvede all.[1]
Jackson Browne'i avastused muuda
Meteoroloogia büroo meteoroloog Jackson Browne on ämblikvälgu tekke küsimuses pisut valgust heitnud. Ta ütles, et ämblikvälk tekib äikesetormi ülemistes lamedates pilve osades. "Ämblikvälk algab tavaliselt sellest, mida me kutsume pilvesiseseks välguks - välguks, mis liigub täielikult pilve sees. Kui välk on pilve ülaossa jõudnud, võib see levida ja muutuda visuaalselt meeldivaks." Hr Browne on ekspert nii ilmastiku kui ka välgu hindamise osas.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Robinson, Dan. "Lightning Types and Classifications". stormhighway.com. Vaadatud 12.06.2020.
- ↑ 2,0 2,1 "Severe Weather 101 - Lightning". The National Severe Storms Laboratory. Vaadatud 12.06.2020.
- ↑ "Spider Lightning Looks Terrifying from Space!". National Oceanic and Atmospheric Administration. 13. aprill 2018. Vaadatud 12.06.2020.
- ↑ "Välk". Wikipedia. 29. märts 2020. Vaadatud 12.06.2020.
- ↑ Doyle, Kate (7. jaanuar 2019). "What causes the spectacular bolts of crawler lightning to flash across the sky?". ABC News. Vaadatud 12.06.2020.