Äestamine
Äestamine on mulla pindmine harimine, eesmärgiga takistada ja hävitada umbrohtude kasvu.
Äestamise käigus kobestatakse mulla pind, mis aitab väetistel kiiremini mulda imenduda.[1] Äestamise efektiivsus sõltub umbrohtude kasvufaasist: mida väiksemas arengufaasis on umbrohi, seda efektiivsem on äestamine. Tärkamisstaadiumis umbrohtudest rebitakse välja 11%, maetakse mulla alla 72% ja kahjustatakse 17%. Idulehtede kasvufaasis on äestamisega võimalik hävitada 60–70% umbrohtudest, see eest 2–4 pärislehe kasvufaasis hävib 30–50% umbrohtudest. 6–8 lehe kasvufaasis ei anna äestamine piisavat efekti. Hilisemas kasvufaasis olevate umbrohtude korral tuleb äkked seadistada suuremale survele maapinna suhtes. Samuti tagab suurem töökiirus tõhusama töö.[2]
Erinevat liiki umbrohud reageerivad äestamisele erinevalt. Näiteks vesiheina ja põldkannikese äestamisel hävib 80–100% taimedest. Valget hanemaltsa äestades suudetakse hävitada aga 60–80% taimedest. Sammasjuureliste umbrohtude puhul on äestamise efektiivsus alla 60%, samas vähendatakse siiski umbrohtude seemnesaaki. Samuti on äestamise mõju väga väike vegetatiivselt paljunevatele umbrohtudele.[2]
Tehnikad muuda
- Tavaline äestamine. Tavaline äestamine on vanim ja traditsioonilisem meetod, kus kasutatakse põllumajanduslikku redel- või lihtsaaluse äket. Selline meetod sobib ainult väiksematele aladele.
- Kiirkultivaator. Kiirkultivaatorid on võimsad masinad, mis kasutavad mitmeid kultiveerimiskettaid. Kiirkultivaatorid on tõhusad, kuna suudavad töödelda suuremaid alasid ning eemaldada umbrohtu.
- Ristleja. Ristleja on masin, mis koosneb kahest ristatud teradega kettast. Masin lõhub mulla pinnakihi, muutes selle lahtiseks ja viljakaks ning eemaldades samal ajal ka umbrohu. Ristleja sobib suurepäraselt muldadele, mida on varem töödeldud ja mida on raske harida.[3]
- Multilõikur. Multilõikurid kasutavad mitut tera, et lõigata umbrohtu ja juuri ning töödelda mulda. Multilõikurid sobivad hästi raskete muldade jaoks, kus on palju kive ja muid takistusi.[3]
- Harimine. Harimine on äestamistehnika, kus mulda töödeldakse erinevat tüüpi harimisriistadega, nagu vibrorullid, kõva kühvel, ketasvõrri jne. See meetod sobib hästi uute põllumajandusmaade ettevalmistamiseks ja muldade paremaks töötlemiseks.[3]
Ohud muuda
Äestamine tekitab taimedele stressi, mis heades tingimustes on taimekasvule hea. Halbades tingimustes võib stressiga taimi kahjustada. Enne äestamist tuleb veenduda: [1]:
- Äestada ei tohi liigselt märga mulda.
- Põuasel ajal on äestamise efektiivsus väiksem.
- Äestada ei tohi kui on öökülmad.
- Taime kasvufaas peab kannatama äestamist.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Äestamine – milleks hea? - agronoom.ee". 7. aprill 2020. Vaadatud 28. märtsil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Illustrated guide to tillage weeds" (PDF). Teagasc. Juuni 2014. Vaadatud 26. märts 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:2on ilma tekstita.
Allikad muuda
- "Äestamine – milleks hea? - agronoom.ee". 7. aprill 2020. Vaadatud 25. märtsil 2023.
- "Illustrated guide to tillage weeds" Teagasc. Juuni 2014. Vaadatud 26. märts 2023.
- "How to Till a Garden Efficiently and Quickly". The Spruce. Vaadatud 26. märtsil 2023.
- "An Introduction to Weed Management for Conservation Tillage Systems". extension.psu.edu. Vaadatud 25. märtsil 2023.