Saaremaa praostkond
Saaremaa praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis Kuresaare kreisis ja Saare maakonnas.
1559. aastal omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopilt piiskopkonna, piiskop Johann V von Münchhausenilt oma vennale Holsteini hertsog Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis. Piiskop Johann loobus Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast. Liivimaa ordu Maasilinna foogtkonna, andis viimane foogt Heinrich Lüdinghausen-Wulf juurdekuuluvate maadega Taanile üle 1564. aastal. Saaremaal pandi 1562. aastal kehtima Taani kirikuseadlus, mille kohaselt ei olnud kirikuorganisatsioonis konsistooriumi. Superintendendid kandsid Taanis piiskopi nime ja nad on kuninglikud ametnikud kiriku valitsemiseks. Vaimulikud ühes superintendendiga valisid eneste hulgast Saaremaa praostkonna praosti[1]. Saaremaa jaotati kiriklikult kahte ringkonda: Kuressaare ringkond ja Maasilinna ringkond, kumbki esialgu 6 kihelkonda.
Saaremaa liidendati Rootsiga pärast Brömsebro rahu 1645. aastal. Saaremaa allutati kiriklikult, Rootsi kuningriigi luteriusu riigikiriku Eestimaa piiskopile 1646. aastal ning 1647. aastal moodustati Saaremaa praostkond. 1650. aastal loodi Saaremaa rüütelkonna ning Kuressaare krahvi Magnus Gabriel De la Gardie palvel Saaremaal uuesti iseseisev superintendentkond ja kuninganna Kristiina poolt nimetati ametisse Saaremaa superintendent, kes pidi ühtlasi olema Kuressaare ülemõpetaja. 1652. aastal[2] alustas tööd Saaremaa konsistoorium.
1686. aastal vastu võetud Rootsi kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa superintendentkond; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel.
1712. aastal määrati ametisse Saaremaal praost, kes täitis kirikujuhi kohuseid. 1731. a pandi Saaremaal ametisse Saaremaa superintendent, kes allus praosti õigustes Eestimaa piiskopile[3]
20. sajandi alguses olid VELK Saaremaa konsistooriumiringkonna Saaremaa praostkonna kirikukihelkonnad Kuressaare kreisis Saaremaal: Karja kihelkond, Kuressaare linna khk, Püha kihelkond, Valjala kihelkond, Pöide kihelkond, Jaani kihelkond, Mustjala kihelkond, Kärla kihelkond, Kihelkonna kihelkond, Anseküla kihelkond, Jamma kihelkond, Kaarma kihelkond, Muhu kihelkond, Ruhnu kihelkond[4].
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) Saaremaa praostkond eksisteeris kuni 1. jaanuarini 1950. Saaremaa praostkonna ja Saarte-Lääne praostkonna Hiiumaa koguduste ühinemisel moodustus Saarte praostkond.
Saaremaa praostkonna praostid muuda
- 1726–1731, Johann Quirinius Metzhold
- 1890–1895, Reinhold Winkler
- 1897–1915, August Reinhold Johannes Walter
- 1915–1919, Friedrich Adolf Greinert
- 1920–1925, Karl Wöhrmann
- 1926–1941[viide?][5], Hermann Theodor Mähle
- 1939, praosti k.t. Mustjala õpetaja Aksel Kriisa[6]
- 1940, Arnold Janno
Praostkonna kogudused muuda
EELK Saaremaa praostkonnas oli 1939. aastal 13 kogudust:
- Anseküla Maarja kogudus
- Jämaja Kolmainu kogudus
- Kaarma Peeter-Pauli kogudus
- Karja Katariina kogudus
- Kihelkonna Mihkli kogudus
- Kuressaare Laurentiuse kogudus
- Kärla Maarja-Magdaleena kogudus
- Muhu Katariina kogudus
- Mustjala Anna kogudus
- Pöide Maarja kogudus
- Püha Jakobi kogudus
- Saaremaa Jaani kogudus
- Valjala Martini kogudus
Viited muuda
- ↑ Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 62
- ↑ Saaremaa konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1192
- ↑ 8.2.3. Praostkonnad, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 78-79
- ↑ Piiskop tagandas „mässulised praostid", Rahvaleht (1923-1940), 13 september 1939
- ↑ Muudatused praostkondade juhtimises., Eesti Kirik (1923-1940), nr. 37, 14 september 1939