Pöide kihelkond

Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli kihelkond Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Pöide kirik, vaade lõunast enne 1940. aastat

Piirkonna ajalugu muuda

Aastani 1675 kuulus kihelkonda ka hilisema Jaani kihelkonna ala. Muinasajal moodustas Pöide koos Muhuga Horele-Mone muinaskihelkonna. Pöide kihelkonna kohta on teateid 13. ja 14. sajandi vahetusest. Pöide Maarja kiriku ehitamist alustati arvatavasti 13. sajandi keskel.

Pöide kihelkonna mõisad muuda

Kihelkonnas paiknes 17 mõisat – üks kirikumõis, kaheksa rüütlimõisat peamõisat, üks Saaremaa rüütelkonna mõis ning viis riigimõisat koos kahe kõrvalmõisaga. Sellele lisandus kaks karjamõisat.

Pöide kihelkonna vallad muuda

  • Arju (Tagavere)-Kareda vald (1866–1891)
  • Audla vald (1866–1891)
  • Kahtla vald (1866–1891)
  • Keskvere vald (1866–1891)
  • Kingli vald (1866–1891)
  • Kõiguste vald (1866–1891)
  • Kõinastu vald (1866–1891)
  • Laimjala vald (1866–1917)
  • Maasi vald (1866–1917)
  • Oti (Pöide) vald (1866–1891)
  • Rannaküla vald (1866–1891)
  • Reina (Salli) vald (1866–1891)
  • Saare vald (1866–1891)
  • Tumala-Orissaare vald (1866–1891)
  • Uuemõisa vald (1866–1917)

Kihelkonna alad tänapäeval muuda

Kihelkonna endine ala asub tänapäeval Saare maakonna Saaremaa valla idaosas. Kuni 2017. aasta haldusreformini hõlmas kihelkonna ala Pöide ja Laimjala valla ala ning Orissaare valla idaosa.

Kirjandus muuda

  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 376–379.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 342–343.
  • M. Kuiv. Ajalooline traditsioon Pöide ja Muhu kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid muuda