Eda Liin

Eda Liin (9. september 1930 – 26. september 2012) oli eesti muinsuskaitsja ja kunstipedagoog.

Tema lapsepõlv möödus Otepää–Palupera kandis. 1955. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, aastatel 1955–1959 läbis ta samas mittestatsionaarselt kunstiajaloo kursuse.

Aastatel 1955–1963 töötas ta Eesti Riiklikus Keskarhiivis (ORKA-s) ja 1963–1977 Eesti NSV Kultuuriministeeriumis kunstimälestiste kaitse inspektorina. Tal on teeneid kaitse alla võetavate kunstiteoste nimekirja pidevas täiendamises ja hävimisohus kunstiteoste restaureerimise organiseerimisel; viimaste hulka kuuluvad mitmed keskaegsete kirikute ajaloolised altarid, 18. sajandi lõpust pärit Christian Gottlieb Welté Lohu mõisa seinamaalid ja hiljem neid katnud pilttapeedid ning Tallinna toomkiriku vappepitaafide ja Tallinna Issandamuutmise kirikus oleva Zarudnõi ikonostaasi konserveerimine. Ta oli üks neist, kes aitas eksperdina kaasa 1970. aastate lõpus toimunud kirikuröövide lahendamisele ja röövitud varade tagastamisele nende omanikele.

Aastatel 1990–1997 töötas ta kunstiajaloo õpetajana Tallinna 49. Keskkoolis.

Mälestusi

• "Minu elulugu. Meenutusi 20. sajandi teise poole kultuuri- ja kunstielust". Tartu 2008

Kirjandus

• "Eda Liin 9. IX 1930 – 26. IX 2012" (nekroloog). Sirp, 5. oktoober 2012