1990

Sündinud 1990 • Surnud 1990 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | ► | ►►

1990. aasta (MCMXC) oli 20. sajandi 90. aasta.

Sündmused maailmas muuda

Jaanuar muuda

Detailsem kronoloogia leheküljel Jaanuar 1990

3. jaanuar – Panama endine juht Manuel Noriega alistus USA vägedele.
7. jaanuar – turvalisuskaalutlustel suleti Pisa torn külastajatele.
11. jaanuar – Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi külaskäigu ajal toimus Vilniuses Katedraali väljakul umbes 250 000 osavõtjaga miiting "Vabadus ja sõltumatus Leedule".
15. jaanuar – Berliinis ründasid tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et näha oma toimikut.
25. jaanuar – Berliini müüri hakati lammutama.
25. jaanuar – Tiraspoli linn Moldaavia NSV-s kuulutas välja iseseisvuse.
29. jaanuar – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juht Erich Honecker võeti vahi alla.
31. jaanuar – Moskvas avati esimene McDonald'si restoran, esimene omataoline NSV Liidus.

Veebruar muuda

Detailsem kronoloogia leheküljel Veebruar 1990

7. veebruar – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine: NLKP Keskkomitee nõustus loobuma NLKP võimumonopolist.
11. veebruar – Aafrika Rahvuskongressi juht Nelson Mandela vabanes Victor Versteri vanglast Kaplinna lähedal.
11. veebruar – James Douglas võitis nokaudiga Mike Tysonit ja sai profipoksi raskekaalu maailmameistriks.
13. veebruar – lepiti kokku Saksamaa taasühendamise kaheosalises plaanis.
14. veebruar – Voyager 1 saatis Maale foto Kahvatu sinine täpp, mille on kujutatud Päikesesüsteem vaatega väljast sisse.
17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
24. veebruar – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.

Märts muuda

9. märts – kaks Saksamaad alustasid sissejuhatavaid taasühinemiskõnelusi.
11.–12. märts – Eesti Kongressi esimene istungjärk Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Heinrich Marga tervituse Eesti Kongressile luges ette Mihkel Mathiesen.
19. märts – Nõukogude juhtkond hoiatas Leedut piiripostide ülesseadmise eest.
22. märts – Václav Havel teatas, et Tšehhoslovakkia müüs endistel aegadel Liibüale tuhandeid tonne lõhkeainet Semtex.
23. märts – Nõukogude valitsus käskis Lääne diplomaatidel Leedust lahkuda.

Aprill muuda

24. aprill – kosmosesüstik Discovery startis koos Hubble'i kosmoseteleskoobiga.

Mai muuda

4. mai – Läti kuulutas end taasiseseisvunuks.
15. mai – Interliikumise korraldatud miiting muutus Toompea lossi ründamiseks.

Juuni muuda

7. juuni – Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks valiti Leningradi ja Tallinna metropoliit Aleksius (Aleksei Ridiger).
9. juuni – tuhanded ameeriklased alustasid Filipiinidel Clarki lennuväebaasi evakueerimist, kui Pinotubo vulkaan andis esimest korda pärast sajandeid endast märku.
20. juuni – Ida-Saksamaal hakkas kehtima Saksa mark.
21. juuni – Põhja-Iraani maavärinas hukkus 100 000 inimest.

Juuli muuda

12. juuli – Boriss Jeltsin astus välja kommunistlikust parteist.
27. juuli - Valgevene NSV Ülemnõukogu kuulutas välja Valgevene suveräänsusdeklaratsiooni

August muuda

8. august – Iraak kuulutas välja Kuveidi annekteerimise.

September muuda

15. september – Udo Petersoo ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.

Oktoober muuda

30. oktoober – La Manche'i tunneli ehitajad said merepõhja all kokku, luues esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

November muuda

15. november – kosmosesüstik Atlantis startis salastatud lastiga 38. süstikumissioonile.

Detsember muuda

20. detsember – Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze astus ootamatult tagasi.

Sündmused Eestis muuda

15. mail 1990 toimus Toompeal Interliikumise organiseeritud meeleavaldus

Pikemalt artiklis 1990. aasta Eestis

1. jaanuar – Eesti NSV läks üle täielikule isemajandamisele
6.-21. jaanuar – tegevust alustas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Enn Tarto juhtimisel
6. jaanuar – asutati Eesti NSV Riiklik Spordiamet (ametlik lühend Eesti Spordiamet)^[1].
11.-12. jaanuar – algatati Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei loomine
16. jaanuar – Tallinna linnapeaks sai Hardo Aasmäe (Rahvarinne)
20. jaanuar – loodi ühendus Vaba Eesti valitsusjuht Indrek Toome juhtimisel
2. veebruar – Tallinna linnahallis kokku astunud kõigi tasandite rahvasaadikud toetavad Eesti iseseisvumist
3. veebruar – Vladimir Jarovoi juhtimisel luuakse Nõukogude võimu ja kodanikuõiguste kaitse komitee
17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
23. veebruar – kaotati lõpuks kommunistliku partei võimumonopol Eestis
24. veebruar - 1. märts – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised, millel osales 557 613 Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Kolm suurimat esindust said Rahvarinne, muinsuskaitse selts ja ERSP.
11. märts – 12. märts – Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kuulutati välja üleminekuperiood iseseisvuse taastamiseks.
18. märts – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, 105 saadikukohast said iseseisvuse pooldajad 73 ja vastased 27 kohta. Rahvarinne enamust ei saavutanud.
30. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja samuti üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.
3. aprill – Ülemnõukogu valis valitsusjuhiks Edgar Savisaare
19. aprill – Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Moskvas Mihhail Gorbatšoviga, kes endiselt pakkus Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
8. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu taastas Eesti Vabariigi nimetuse ja sümboolika.
15. mai – Tallinnas Lossi platsil toimus Interrinde pooldajate valitsusvastane meeleavaldus. Osa meeleavaldajaid tungis lossihoovi. Peaminister Edgar Savisaar kutsus raadio teel rahvast appi. Vähemusse jäänud meeleavaldajad läksid laiali.
8. juuni – kahe vastaskandidaadiga konkureerinud Eesti päritolu õigeusu vaimulikust, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidist sai Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II.
18. juuni – Stockholmi ja Tallinna vahelist laevaliiniliiklust alustas Estline'i parvlaev Nord Estonia.
22. september – Ametiühingute maja suures saalis Rävala puiesteel Tallinnas asutati Vabariiklaste Koonderakond.
22. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse
Adelaide'i Eesti Seltsi Teater lõpetas tegevuse.

Sündinud muuda

Pikemalt artiklis Sündinud 1990

14. märts – Triin Ojaste, eesti murdmaasuusataja
15. aprill – Emma Watson, inglise näitleja
10. mai – Karmen Pedaru, eesti modell
11. juuli – Caroline Wozniacki, taani tennisist
4. oktoober – Signy Aarna, eesti jalgpallur
29. oktoober – Amarna Miller (Marina), Hispaania näitleja
30. november – Magnus Carlsen, norra maletaja

Surnud muuda

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 1990

2. jaanuar – Leonhard Merzin, eesti näitleja
6. jaanuar – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
19. jaanuar – Osho, India guru
25. jaanuar – Ava Gardner, ameerika näitleja
26. jaanuar – Lewis Mumford, USA tehnika- ja teadusajaloolane
2. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane
23. veebruar – David Samoilov, Eesti venekeelne luuletaja
3. märts – Pimen, Moskva ja kogu Venemaa patriarh
20. märts – Lev Jašin, vene jalgpallur
4. aprill – Olev Eskola, eesti näitleja
5. aprill – Harald Meri, eesti vaimulik
11. aprill – Ivar Lo-Johansson, rootsi kirjanik
15. aprill – Greta Garbo, rootsi filmitäht
20. aprill – Horst Sindermann, Saksa DV riigitegelane
5. mai – Silvia Truu, eesti laste- ja noorsookirjanik
8. mai – Luigi Nono, itaalia helilooja
11. mai – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
16. mai – Rein Aren, eesti näitleja
12. mai – Andrei Kirilenko, nõukogude poliitik
2. juuni – Rex Harrison, inglise näitleja
4. juuni – Julian Bromlei, Venemaa etnograaf
11. juuni – Irakli Andronikov, Venemaa kirjandusteadlane
21. juuni – Arno Vihalemm, eesti luuletaja, graafik ja raamatuillustraator
22. juuni – Ilja Frank, Venemaa füüsik
15. juuli – Enn Roos, eesti skulptor
18. juuli – Valentin Pikul, vene kirjanik
20. juuli – Sergei Paradžanov, filmirežissöör
22. juuli – Manuel Puig, Argentina kirjanik
29. juuli – Bruno Kreisky, Austria poliitik
1. august – Norbert Elias, sotsioloog
5. august – Salme Masso, eesti õpetaja, kokk, kokaraamatute autor ja kokk
15. august – Viktor Tsoi, Venemaa laulja ja filminäitleja
18. august – Burrhus Frederic Skinner, USA psühholoog
24. august – Sergei Dovlatov, vene kirjanik
2. september – John Bowlby, Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik
7. september – Ahti Karjalainen, Soome poliitik
9. september – Nicola Abbagnano, itaalia filosoof
9. september – Samuel Doe, Libeeria sõjaväelane ja poliitik
9. september – Aleksandr Men, Venemaa vaimulik
26. september – Alberto Moravia, Itaalia kirjanik
30. september – Patrick White, Austraalia kirjanik
1. oktoober – John Stewart Bell, iiri füüsik
9. oktoober – Georges de Rham, šveitsi matemaatik
11. oktoober – Mauri Raus, eesti näitleja
13. oktoober – Lê Ðức Thọ, Vietnami poliitik
14. oktoober – Leonard Bernstein, USA helilooja ja dirigent
14. oktoober – Ülo Raudmäe, eesti helilooja, trombonist ja dirigent
17. oktoober – Isai Rosenfeld, Eesti maletaja ja maleajakirjanik
18. oktoober – Pjotr Fedossejev, vene filosoof
23. oktoober – Louis Althusser, Prantsuse filosoof
23. oktoober – Jacques Demy, prantsuse filmirežissöör
25. oktoober – Zara Mints, Eesti kirjandusteadlane
27. oktoober – Helmut Maandi, Eesti poliitik
7. november – Lawrence Durrell, Briti looduskaitsja ja kirjanik
11. november – Giánnis Rítsos, kreeka luuletaja ja poliitik
12. november – Herbert Ligi, eesti ajaloolane
23. november – Roald Dahl, Briti kirjanik
23. november – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
23. november – Heino Väli, eesti lastekirjanik
2. detsember – Aaron Copland, USA helilooja ja dirigent
3. detsember – Heino Mandri, eesti näitleja
8. detsember – Tadeusz Kantor, Poola lavastaja
10. detsember – Armand Hammer, USA ettevõtja
14. detsember – Friedrich Dürrenmatt, Šveitsi kirjanik
23. detsember – Paula Palmeos, eesti keeleteadlane ja tõlkija
31. detsember – Alfred Kongo, eesti kunstnik

Nobeli auhinnad muuda

füüsika – Jerome Isaac Friedman, Henry Way Kendall ja Richard Edward Taylor
keemia – Elias James Corey
meditsiin – Joseph Murray, Donnall Thomas
kirjandus – Octavio Paz
rahu – Mihhail Gorbatšov
majandus – Harry Markowitz, Merton Miller, William Forsyth Sharpe

Viited muuda

↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[ESBL-1] ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)

[1]