"Zilga" on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort.

Soomes

Sordi aretas 1964. aastal Lätis viinamarjakasvataja Pauls Sukatniks sortide "Smugljanka" (Vitis vinifera x Vitis amurensis e amuuri viinapuu), "Jubilei Novgoroda" ja "Dvietes Zila" (Vitis labrusca e põhja-viinapuu) ristandina.

Külmakindla sordina kasvatatakse "Zilgat" nii Põhja-Euroopas, Venemaal kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis talvituvad "Zilga" täiskasvanud taimed katmata, taludes külma kuni –35 °C[1]. Eesti Aiandusliidu puuviljakomisjon soovitas 2004. aastal "Zilgat" äri- ja koduaias avamaal kasvatamiseks sobiva sordina.[2]

Taim moodustab ennakvõrseid mõõdukalt ning seetõttu ei vaja väga palju lõikamist. Sügisel värvuvad "Zilga" lehed punaseks.

Marjade omadused muuda

"Zilga" marjad valmivad ka avamaal. Marjad on sinised, kaetud hallika vahakirmega, suurte seemnetega marjade sisu on veidi sültjas. Üleküpsenud marjad kaotavad kiiresti maitse. Katmikalal kasvatatud "Zilga" marjad on võrreldes avamaal kasvanutega märksa suuremad ja sageli meeldivama maitsega[1].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Poom, Harri (2016). "Sordikirjeldused, 'Zilga'". Saare-Tõrvaaugu aiandi veebileht. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.07.2019. Vaadatud 11.07.2019.
  2. Eskla, Väino (14.03.2013). "Eesti puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment 2013" (PDF). Vaadatud 11.07.2019.

Välislingid muuda